Kallis Vilja, olen merelt tagasi!

Eestis on tõeline kodanikuühiskond alles lapsekingades. Kodanikujulgust pärsib näiteks see, kui tubli vabaühendus tahab teha midagi kasulikku, kuid tema ainukeseks võimaluseks saada toetust on küsida raha mõnelt võimuparteist sõltuvast asutuselt. Eesti vabaühendused ei ole rahaliselt iseseisvad – tunamullu moodustas 65% vabaühendustele laekunud summadest riigi raha. Riigi toetus on vajalik, ent kui ta on valdav ja alternatiivitu, siis see aheldab. Vale on ka see, et valitsus peidab oma ametnikke riigi sihtasutustesse, raporteerides seejärel, et ametkonda on järjekordselt kärbitud. Masendav on kuulda, et suurem osa kõrgkooli lõpetajatest näeb oma tulevikku riigiametnikuna. Jah, häid ametnikke on vaja, aga kui suur osa ametnikest tegeleb asendustegevusega, siis on midagi väga valesti. Me tegeleme haridussüsteemi muutvate ettepanekute väljatöötamisega. Ikka selleks, et kooli lõpetanud noortes taastuks ettevõtlik vaim ja kodanikujulgus. See ei ole koht, kus kõlavaid poliitloosungeid lennutada, vaid tõsine töö koos oma ala julgete mõtlejatega.

Kontrollitav demokraatia pole enam mere taga. Sellises demokraatias riigiparteid on ennast nii sügavalt ühiskonna naha alla lõiganud, et isegi süda jätab paar lööki vahele. Ka Vabaerakond on juriidiliselt partei, kuid me ei kipu kõike allutama, vaid oleme valmis teadlikult loobuma võimutäiuslikkusest, et arukad kodanikud saaksid Eestis oma elupotentsiaali teostada ja isesivalt tegutseda. Usume, et see on Eestile parim tee.

Edastasime vabaühendustele arvamiseks oma ettepanekud, mis annavad kodanikualgatustele iseseisvuse ja loovad uusi võimalusi: soovime muuta annetused ja kingitused enamusele vabaühendustele tulumaksuvabaks; anname igale kodanikule õiguse suunata kuni 1% oma tulumaksust vabaühendusele ning läbipaistvuse huvides eristame selgelt riigi ja kohaliku omavalitsuse asutatud MTÜ-d ja sihtasutused. Lõpetame riigi peitmise. Riigikogu katuseraha süsteemi on vaja kas muuta või see likvideerida.

Korruptiivsus ja partokraatlik mõtlemine on suur teema kohalike omavalitsuste valimiste eel. Nagu õigesti märkasid, Vilja, kandideerivad Vabaerakonna liikmed valimisliitudes. Tallinnas on meie liikmed põhiliselt valimisliidus Vaba Tallinna Kodanik. Nimetad seda enesepihustamiseks. Vaata, see on põhimõte.

Haldusreform on teinud omavalitsusi suuremaks, sellega kaasnenud võimu kodanikult kaugenemine on tõsine probleem. Suurparteid korraldavad kohalike valimiste eel ideoloogiasõdu – vanapaari Keski ja Refi kõrvale on ennast paigutanud sotsid ja ekrelased. Selle asemel, et tegeleda kogukonna probleemidega, pakutakse valijale võitlusadrenaliini. Parteipilet ei määra seda, kuidas kogukonnas asju lahendatakse või kuidas ettevõtja saab häid tingimusi ettevõtlusega tegelemiseks. Omavalitsus on nagu majapidamine – ta peab olema mõistlikult hallatud ning hästi hoitud. Maailmavatel on suurem roll riigivalitsemises. Sellest lähtumegi oma uue liberaalkonservatiivse (eestipärasemalt: vabakonservatiivse) programmi koostamisel.

Enamus valimisliitudest on kohalikest liidritest koosnevad ühendused, kes tahavad ajada kohalikku asja ausalt. Nad kannavad vaadet alt-üles poliitilise süsteemiga Eestile, kus otsused võetakse vastu võimalikult lähedal kodanikule ning avalik võim mitte ei kaasa kogukondi formaalselt, vaid tahab ja oskab nendega läbi rääkida. Valimisliit kui idee kogukondlikust poliitikast on selge alternatiiv riigiparteidele, kes tihtipeale survestavad inimesi nende nimekirjas kandideerima, pelgamata isegi hirmutamismeetodeid. Nad näevad omavalitsust lisaastmena oma võimupüramiidis.

On ka libahunte. Savisaare-Sõõrumaa-Mõisa projekt on pseudovalimisliit, mis ei kanna kogukonnakeskse poliitika ideed. Seega, hea Vilja – see, mida Vabaerakond esindab, on totaalselt teine vaade ühiskonna ülesehitusele. Ikka alt üles – nii on ta püsivam ja tugevam.

Oled murelik, et ma ei tegele enam korruptsiooni väljajuurimisega. Aitäh, et hoolid, aga ole mureta! Korruptsioonivastast erikomisjoni asus juhtima Andres Herkel, kes on kogenud ning saab tööga väga hästi hakkama. Ent veendusin ka, et korruptsiooniga võitlemine vajab teist ja veel halastamatumat käiku. Sel suvel käivitasime korruptsiooniradari, mis hakkab iseseisvalt uurima ja avalikustama Eestit seest söövitavat (poliitilist) korruptsiooni. Ühendust juhib tugeva analüütilise mõtlemisega Ardo Ojasalu. Esimesed viljad peaks sel sügisel valmima.