• OMX Baltic0,01%307,03
  • OMX Riga−0,66%872,84
  • OMX Tallinn−0,3%1 966,3
  • OMX Vilnius0,27%1 164,24
  • S&P 5000,67%5 670,97
  • DOW 300,56%42 225,32
  • Nasdaq 0,87%17 601,05
  • FTSE 100−1,09%8 514,78
  • Nikkei 225−2,77%34 735,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,62
  • OMX Baltic0,01%307,03
  • OMX Riga−0,66%872,84
  • OMX Tallinn−0,3%1 966,3
  • OMX Vilnius0,27%1 164,24
  • S&P 5000,67%5 670,97
  • DOW 300,56%42 225,32
  • Nasdaq 0,87%17 601,05
  • FTSE 100−1,09%8 514,78
  • Nikkei 225−2,77%34 735,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,62
  • 29.03.25, 16:00

Ettevõtjad kardavad majanduslanguse jätkumist

Kuigi aasta viimane kvartal üllatas analüütikuid majanduskasvuga, siis ettevõtjad veel ei hõiska. Kasvu jätkumiseks peab taastuma inimeste kindlustunne.
Rahva Raamatu juhi Rain Siemeri sõnul juhib ebakindlus praegu kõikide otsuseid.
  • Rahva Raamatu juhi Rain Siemeri sõnul juhib ebakindlus praegu kõikide otsuseid. Foto: Raul Mee
„Tundub, et oleme põhjas. Aga, mis edasi saab, selle osas väga optimistlik ei oleks,“ selgitas Rahva Raamatu juht Rain Siemer Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“.
„Valdav emotsioon on ikkagi hirm ja ebakindlus ning see mõjutab kõiki otsuseid ja tarbija valikuid. Tuleb kaks korda rohkem vaeva näha, et saada samad tulemused nagu mõned aastad tagasi,“ rääkis ta. Kuigi ettevõtjad pingutavad uute võimaluste otsimisel, siis aasta tuleb Siemeri sõnul keeruline ja mahtude kasvu ootavad vähesed kaupmehed.
Majanduskonverentsil „Tuulelohe lend“ hindasid enam kui pooled juhtidest-ettevõtjatest vastanutest, et majanduslanguse põhi ei ole veel käes. Aasta tagasi olid Eesti majanduselu mõjutajad palju optimistlikumad ja enamus ootas kasvu.
52%
majanduskonverentsi „Tuulelohe lend“ ettevõtjast ja juhist külalisest hindas, et majanduslanguse põhi ei ole veel käes.
Pidevad muudatused hoiavad turbulentsust
Eesti inimeste ja ettevõtjate kindlustunne on olnud lähinaabritega võrreldes madalam juba pikka aega. Kaamos Gruppi kuuluva KC Energy juht Mihkel Loorits leidis, et enne selle muutumist pole mõtet majanduskasvu oodata.
„Oleme koroonakriisist saadik jäänud kinni mustrisse. Meil on tulnud kiiresti reageerida tundmatutele olukordadele, üks tulekahju ajab teist taga. See on samamoodi jätkunud maksutõusude ja seadusemuudatustega, mis hoiab turbulentsi üleval ja toidab ebastabiilsust,” selgitas ta.
„Enne rahunemist majanduskasvule minna ei saa, hoolimata sellest, kui kõrgeks kasvab väljamüügi hind või kui hästi suudame katta muutuvaid kulusid.“ Oodatud rahunemishetk võiks Looritsa hinnangul saabuda pärast maksufestivali lõppemist.
Talle sekundeerisid peaaegu pooled juhid ja ettevõtjad, kes „Tuulelohe lennu“ konverentsil hindasid, et majanduse konkurentsivõime kriitilisim küsimus on praegu valitsuse heitlik poliitika.
Toimivale turule pole vaja sekkuda
IT-ettevõtte GoFore juht ja infotehnoloogiaettevõtete liidu juhatuse liige Tuuli Pärenson rõhutas, et riigi roll majanduses on stabiilsuse loomine. Kui turg toimib, ei tohiks riik sinna sekkuda, selgitas ta. Ettevõtjad on päris kriitilised osade valikute suhtes olnud.“
Näiteks tõid Loorits ja Pärenson välja kaks valdkonda, mis riigilt pikemaajalist ettenähtavaid otsuseid vajavad – energeetika ja töötajate puuduse leevendamine. „Põhiprobleem on volatiilne elektrienergia hind, mis ei ole alla tulnud,“ selgitas Loorits. Eesti tööstustele on elektri lõpphind olnud 2-3 korda kallim kui Soomes. Seetõttu soovitab Loorits näiteks taastuvenergiatoetuste puhul mõelda kastist välja – mitte toetada tootmist, vaid nõudlust ehk tarbijaid.
„Kui turul on nõudlust, küll siis tuleb ka pakkumist juurde. Kui toetus on suunatud tarbijale, siis see tagab hinnastabiilsuse. Tarbija ja tootja suudavad omavahel kindlasti koostööd teha,“ selgitas ta. „Eriti kui siseriiklik taastuvenergia tootmine peaks katma ära siseriikliku elektrienergia tarbimise.“
Välistöötajate värbamine peab muutuma lihtsamaks
Selleks, et IT-ettevõtted oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, peaks Pärensoni sõnul ümber vaatama tööjõupoliitikat. “Tööealine elanikkond väheneb ja kallineb, rahvastik vananeb,“ meenutas ta. „Tõsi, IT-sektor on eristaatuses ja saab tuua tippeksperte ka kvoodiväliselt Eestisse. Kes selle protsessi on läbi teinud saavad aru, et saab. Aga siis, kui väga, väga, väga, väga, väga, väga, väga, väga tahame. Ja siis järgneb aruandluskohustus. See ei ole ühe sektori mure.“
Lisaks saab riik võimendada eksportivaid ettevõtteid, leidis Pärenson. „Mida rohkem ostab riik teenuseid turult, seda rohkem ettevõtteid saavad referentsi, millel on ekspordipotentsiaal,“ selgitas ta. „Iga kord, kui riik mõtleb, et teeks ise ja värbaks endale töötaja, peaks kontrollima, kas äkki saaks teenust turult. See võimendaks ettevõtjaid.“
Ettevõtja ei saa teha ettevõtlust, kui ta teeb aruandlust.
GoFore juht Tuuli Pärenson
Las investor ütleb, mis teda meelitab
Samuti toetaks Pärensoni sõnul majandust täpsemini seatud prioriteedid. „Päris paljude algatuste korral peaks küsima, kas seda on ikkagi vaja. Kui eesmärk on stabiilsus, siis vahel on tark teha vähem,“ märkis Pärenson. „Iga algatus, mis tõstab ettevõtete aruandluskoormust, peab olema selgelt põhjendatud. Ettevõtja ei saa teha ettevõtlust, kui ta teeb aruandlust.“
Veel tasub Rain Siemeri sõnul kasutada ära maailmas läbi löönud ja siin tegutsevate ettevõtjate kogemusi, et kujundada majandusruum, mis investeeringuid meelitaks. „See ei tohiks ülearu keeruline olla. Kutsuks nad laua taha, paneks kirja, mille järgi nad otsustavad, kuhu ja miks investeerivad ning selle põhjal analüüsida, milline pakett investorile koostada,“ selgitas ta.
Kuula täispikka saadet “Tööandjate tund”:
Tippjuht majanduse tulevikust: valdav emotsioon on hirm ja ebakindlus
00:00

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele