Eduka Eesti ehitavad edukad lapsed

Ma armastan Eestit. Südames oleme kõik lapsed ja meil on palju õppida lastelt, nende uudishimust ja uuendusmeelsusest, janust midagi korda saata. Neil ei ole piiranguid. Neil ei ole hirme.  Ka eduka Eesti saab üles ehitada sellele eeskujule toetudes. Lapsed oskavad andestada ja on väga  avatud, selline saab olema ka edukas Eesti.

Eduka Eesti nurgakiviks on edukas laps, kes on enesekindel, hooliv, vastutustundlik ja koostööaldis. Oluline on terve ühiskonna kasvatamine ja kasvatamine algab lapseeas, selleks tuleb luua seda toetavad süsteemid ja võrgustikud – haridus, tervishoid, kogukond. See peab toimuma tervet ühiskonda läbivalt, see ei saa olla eliitprojekt, meid on selleks liiga vähe.

Valan pusletükid lauale ja kutsun lapsed juurde puslet kokku panema. Esialgu on imestus suur, see on uus pusle, tükid ei taha kuidagi omavahel klappida, tervikpilti ei taha kuidagi tekkida. Alustame kusagilt otsast, et motivatsioon kohe kaduma ei läheks… 

See ongi tuleviku Eesti ehitamine ja kõikide pusletükkide kohaleseadmine, tulevikku suunatud tervikpildi loomine.

Eesti edukuse võtmes on olulised sellised valdkonnad nagu haridus ja teadus, tervishoid, keskkond, majandus ja kodanikuühiskond, mille koostoimes ja tulevikule suunatud koostöös sünnib meie edu. Minu kui noore ema jaoks algab kõik laste haridusest, millise tõuke saavad lapsed selleks, et tulla edukalt toime kõikide väljakutsetega, mis elul pakkuda on.

Haridussüsteem peab muutuma

Kui proovida asjad tähtsuse järjekorda seada, siis see on kõige olulisem. Meie haridussüsteem peab muutuma selliselt, et toetada lapsi ja arendada neid mitmekülgsel moel. Lisaks PISA testide tähelepanuväärsetele tulemustele on oluline, kuidas neid teadmisi õpetatakse ja kuidas lapsi kasvatatakse, et olla head esinejad, argumenteerijad, enda huvide eest seisjad ja samal ajal teiste huvidega arvestajad. Meil kõigil on erinevad eeldused ja oskused maailma asjadega toime tulemiseks, aga isiksuse kasvatamise võtmes on oluline neid erinevaid eeldusi arvesse võtta, neid toetada ja luua juba väga varajases eas positiivne kogemus.

Koolides on vajalik välja töötada isiksuse kasvu ja arendamise kavad, mis toetavad lapsi ja noori nende õpingutes laiemalt. Loomulikult on kodune kasvatus oluline ja lapsele enesekindluse sisendamine on osa sellest, kuid lapsed ei ela ainult kodus, nad on koolis, lasteaias ja ühiskonnas laiemalt. Vajalik on luua õpetamise raamistik, mis aitab neil oma teadmisi ja oskusi elus kõige paremini rakendada ja see on väga mitmekülgne protsess, mis hõlmab nii teadmisi, suhtlemist, käitumist, koostööd kui ka emotsioonide juhtimist ja toimetulekut konfliktidega. Lapsed on meie kõige suurem ressurss, kunagi varem ei ole peetud nii tuliseid diskussioone rahvastiku kasvu ja sisserände teemal.

Tänaseks on tekkinud mitu erakoolide projekti, mis ühel või mitmel moel soovivad teistmoodi õpet ja kogemust rakendada, ja seda võib pidada oluliseks lähtepunktiks süsteemsemate muudatuste elluviimiseks ka riiklikes õppekavades. Siin tuleb olla avatud ja loominguline, nagu on lapsed. OECD hariduspoliitika Eesti väljavaade 2016 toob esile ühe positiivse asjaolu, mis on teiste riikidega võrreldes Eestis hästi. Siin on loodud võrdsed võimalused ligipääsuks haridusele. Eliitkoolide ja erakoolide projektid võivad omada ajapikku vastupidist mõju.

Pusle kokkupanemine jätkub, lapsed ei anna alla, nad usuvad endasse. Neil ei ole hirme, et see ei tule välja või et lõpuks see pilt ei meeldi neile, mis nad kokku saavad…nad usuvad endasse, kas keegi tuleb seda lõhkuma…

Haridusel ja teadusel on oluline roll majanduskasvus. Täna moodustab lõviosa meie majandusest teenindussektor ja räägitakse 4.0 tööstusest ja protsesside digitaliseerimisest. See nõuab olulisi ja läbivaid muudatusi meie hariduses laiemalt (haridus, teadus, innovatsioon). Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest võiks välja kasvada Innovatsiooni sihtasutus, mis töötab välja meetmed, mis toetaks innovatsiooniga seotud tegevusi Eestis. Eestil ei ole rikaste maailma tööstusriikide ressursibaasi, meie kõige suurem ressurss on inimesed (loe: lapsed), loodus ja keskkond.

Aga kas viimane ei ole ka terve maailma 21. sajandi kõige suurem väljakutse? Sõltumata sellest, kui ulatuslik ei oleks ka riikide ressursibaas, saab see lõpuks otsa. Eesti saab olla eesrindlik nende küsimuste lahendamisel. Kliimamuutused, keskkonnahoid, loodusressursside taastootmine, linnastumine ja õhusaaste on olulised ka meie jaoks. Siin tuleb tõsta teadlikkust juba lapseeas ja otsida uusi võimalusi nende väljakutsete lahendamiseks.

Täna on teada ka näiteid Eestis alguse saanud projektidest, mis omavad globaalset mõju. Miks mitte katsetada siin (Teeme Ära!) ja siis eksportida süsteemid laia maailma. Ka meie saavutused uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega oleks võimalik eksportida tervesse maailma. Keskkonnaprobleemide lahendamisest saab Eesti majanduse lipulaev.

Kas mina tõesti otsustan, kuhu see pusletükk läheb, kas ta sobib siia või mõnda teise kohta…pusle kokkupanemine läheb visalt, üks pusib ühes, teine teises nurgas, aru saamata, et need kaks tükki kuuluvad omavahel kokku…

Võim kodanikele

Võimalik on ka vastupidi, olla avatud ja uuenduslik ja tuua Eestisse uusi viise ja lahendusi teistest riikidest. Eesti ühiskond on väsinud poliitilise eliidi võimumängudest. Inimeste arvamust ei tohiks küsida kord nelja aasta jooksul, see peaks toimuma kogu aeg, vastavalt vajadusele. Juba homme võiks olla Eestis kodanikuühiskonna platvorm Austraalia sarnase kodanikuühiskonna platvormi mivote.org.au näitel. See annab võimaluse inimestel kaasa rääkida ja otsustada olulistes ühiskonda puudutavates küsimustes, andes konkreetsed poliitika valikud koos neid selgitava infoga selleks, et teha teadlikud otsused ja seda sõltumata valitsemise tsüklist ja erakonnalisest kuuluvusest.

Näiteks hariduspoliitika reformi puudutavad küsimused saaks selle platvormi kaudu hääletusele panna. See on võimalus kaasa rääkida ja otsustada, sõltumata valitsemise tsüklist. Sellega lammutaksime müüdi rahva tegelikust võimust ja muudaksime vastutuse keset. Me kõik vastutame selle eest ja kogu aeg, mis Eestis toimub ja me kõik teeme midagi selleks, et Eestis läheks paremini. Otsused põhinevad põhjalikul analüüsil ja inimestele konkreetsete valikute andmisel, mitte elavhõbedakujulistel valimislubadustel.

Aeg on minna e-valitsemise (governance) juurde ja kasutada laiemalt uute tehnoloogiate pakutavaid võimalusi. Mul on hea meel, et sellised näited on maailmas juba olemas, me saame teha veel paremini, kui me iseendasse usume ja meil ei ole hirme.

Kuidas sa ennast tunned? Kas su süda on õnnelik? Lapsi ei saa sundida.

Tervis on edu alus

Terve laps on rõõmus laps, kellel on palju ideid ja tegutsemisindu. Eesti tervishoiusüsteem on väga oluline valdkond Eesti tuleviku seisukohast, et meil elaksid siin terved ja rõõmsad inimesed. Siin on kindlasti võimalik leida näiteid ka laiast maailmast, kuidas tagada see, et elanikkond oleks terve, sest see pusletükk on seotud kogu pildiga, kas see pilt, mis meie ette tekib, meeldib see meile või mitte. OECD riikidest on Eesti tervishoiu kulud SKPst ühed madalamad.

Kui me seda piisavalt ei rahasta, ei suuda me saavutada ka rahuldavaid tulemusi. Tervishoiusüsteemis on kõige olulisemad inimese vastutus oma tervise eest ja ennetustöö. Erinevad lahendused on võimalikud ja tabu ei tohiks olla ka erakindlustusfondid koos kohustuslike tervisekindlustuse maksetega. Kui teenus, mida sealt tagasi saadakse, on professionaalne, lahendustele orienteeritud ja inimesekeskne, on kõik valmis sellesse panustama.

Töötame välja konkreetsed poliitika valikud ja anname inimestele e-kodaniku platvormi kaudu otsustada, kui palju me maksame ja mida me selle eest saame. Meie elanikkond vananeb, kõigil on õigus paremale tervisele. Tervisest tuleks rääkida ka laiemalt, nii füüsilisest kui ka vaimsest tervisest. Hea meel on näha, et seda on hakatud tegema.

Pusle kokkupanemine jätkub. Pilt on juba aimatav. Lastel on palju indu, lõpp juba paistab, nad on rahul ja õnnelikud, sest nemad on olnud osa sellest protsessist. Saavutamise vajadust ei tohiks kunagi alahinnata. Küsin vahelduseks, kelleks nad tahavad saada. Vastused on erinevad ja väga huvitavad – ämblikmeheks, liblikaks, politseinikuks, inseneriks, ehitajaks.

Eesti kuvandit on proovitud luua mitmel korral. See on raske ülesanne, see ei tohiks meid piirata – puhas loodus, inimsõbralik keskkond, kargus, põhjamaisus, vaikus, originaalsus, uuenduslik meel. Kõige olulisem on teha seda koos ja luua ka tugev alus selleks kaubamärgiks ehk Eesti reaalsus, mis läheb kokku selle pildiga. Lastel ei ole kunagi kahte nägu. Kui meie kaubamärk on olla teistmoodi, olla originaalne ja uuenduslik, siis teeme seda. Kui räägitakse äridiplomaatiast ja Eesti ekspordist maailma, siis siin tuleks ära kasutada kogu ressurss ja inimpotentsiaal ka meie piiridest väljaspool.

EV 100 rakenduses on näha südamete arv, kes on positsioneerinud ennast väljaspool Eesti piire. Nad ei pruugi ka kõik eestlased olla, aga kindlasti on nad Eesti sõbrad. Seda, mida nad Eestist arvavad, sõltub sellest, mis Eestis täna toimub. Kinnitada võib seda, et tänapäevase tehnoloogia abil on nad kõik meiega, nad on enamasti kiiresti kättesaadavad ja neil on kõigil võimalus müüa Eestit, Eesti toodet ja tuua Eesti kogu maailma teadvusesse. Teeme neile programmi, mida nad saaks Eesti heaks teha. Eesti inimesed, Eesti sõbrad kui Eesti potentsiaalsed saadikud terves maailmas. Ma armastan Eestit ja mitte ainult…

Pusle on koos, lapsed rõõmustavad, nad näevad nüüd tervikut, kogu pilti, sellel on kujutatud muinasjutuline mets Avatarist , koos imeliste loomade ja taimedega, kõik toimib omavahelises koosluses ja harmoonias. Meil on, mida teistele näidata ja mille üle uhked olla. Lapsed on olnud osa sellest protsessist. Nad kasvavad suureks ja neil on tervikpilt, kogemus Eesti ehitamisest, kus väiksemal tasandil igaüks loeb, iga pusletükk on oluline.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.