Tõprageeniga sündinud

Mis tahes muudatuste tegemine riivab alati nende inimeste tundeid, keda need muudatused puudutavad. Suuremale osale inimestest muudatused ei meeldi, sest need seavad ohtu nende turvalisuse, ja seetõttu on nad kas väljendamisi või väljendamata nende vastu. Niisiis võiks tõprageeni defineerida võimena toime tulla vastuseisu ja vastutöötamise, negatiivse vastukaja ja asjaosaliste emotsioonidega viisil, mis toetab seatud eesmärgi saavutamist.

Muidugi, tõprageen kõlab ka nagu hinnang, ja eks ta seda natuke äkki ongi – läbini süütu see nähtus ja sellega seotud tegevused ju alati ka ei ole. Enamasti pole ju nii, et seatud eesmärk on „õige“ või „vajalik“, nagu seda esitatakse neile, keda parasjagu soovitava muudatuse poole juhitakse. Õige ja vajalik ole kunagi mingid absoluutsed kriteeriumid, nende sisu oleneb alati sellest, kelle poolt vaadata.

Teoreetiliselt on muidugi kõiki muutusi võimalik juhtida ilusti, puhtalt ja tulemuslikult. Päris elus kuulub suurte muutuste juhtimisse enamasti ka vähem auväärseid peatükke, mida juhitakse just tõprageeni abil. Tõprageen aitab edukalt ära korralda muutuste juhtimise ebameeldivad ja vähemväärikad osad, ja mitte sealjuures ülearu palju põdeda. Need vähese glamuuriga osad kuuluvad iga juhi ellu, seda lihtsalt ei afišeerita. Ühed menetlevad sinna juurde kuuluvad emotsioonid ära tulemuslikumalt, teised vähema eduga.

Tõprageenist on kõige rohkem kasu siis, kui juht ise muudatuste vajalikkusse usub ja sellesse usub ka meeskond või suurem osa sellest. Sellisel juhul puudutavad tõprageeni rakendamise mõjud ja tagajärjed rohkem „neid“, mitte „meid“ – st meeskonnast väljaspool asuvaid või sealt välja heidetud isikuid. Eesmärgile suunatusest tulenev teatav hoolimatus, pisemate ebaausate võtete rakendamine või mõni läbipaistmatu tehing antakse andeks või osutu see vähemasti suuremaks probleemiks.

Tõprageeni mõju tunneb juhi oma meeskond jõulisemalt juhul, kui juht ise ellu viidatavate muudatuste õigsusse usub, aga meeskond (suuremalt jaolt veel) mitte. Sellisel juhul märkab meeskond neid abinõusid, mis eesmärgi pühendavad, valu ja pettumusega, mida väljendab vastavalt oma võimalustele: sõltuvalt sellest, kui oluline on oma kohta selles meeskonnas hoida. Valu ja pettumuse juhtimiseks on tõprageeni kõrvale tarvis teisi geene.

Lühiajaliselt on võimalik tõprageenil möllata lasta ka olukorras, kus selle tarvitaja ise käsil oleva mõttekusse ei usu, aga tema meeskond juhtumisi (veel) usub. See on juba päris tõpra käitumine, mis nähakse varem või hiljem läbi. Üldjuhul kannatavad inimesed suhteliselt halvasti seda, et ühte räägitakse ja teist tehakse.

Tõprageenis ei ole midagi, mida peaks häbenema. Uhke võib-olla selle üle olema ei pea, aga maha salata ka ei maksa. Tõprageen ei tee sinust mitte tõbrast, vaid lihtsalt eduka juhi.