Politsei ja finantsinspektsioon võiksid krüptoärisse palju tõsisemalt suhtuda, leiab ajakirjanik Kristel Härma.
- Kristel Härma Foto: Andras Kralla
Samal ajal kui Eesti riik mõtleb, millise näoga tahab end välismaailmale näidata, ja murrab pead, kas innovatiivne väikeriik peaks ikka välja tulema oma krüptorahaga, käivad Aasias reklaamireisidel võrkturundajad promomas Eestyt ja Eesty Coini. End Eesti nime ja krüptorahandusega siduval rühmitusel on reisidel kaasas ka Eesti krooni mündi pildiga plakatid. Kolme vapilõvi all seisab seal kiri "Eesty Coin".
Kellelgi pole mingit kontrolli selle üle, mis juttu nad seal räägivad. Sotsiaalmeedias on näha, et reklaamide abil seotakse krüptomündiäriga ka enda teised skeemid, millele liitujaid otsitakse. Need Eestit Aasias esindavad reklaamnäod on muide Eestis tuntud skeemitajad, kellel pole varem olnud ilmselt vahet, kas „soovitusturundusega“ müüa tervendavat võluvett või plokiahela tehnoloogial põhinevat arendust. Kui Eestis ei ole kellelgi vähimatki kontrolli krüptomüntide pakkujate üle, siis kujunebki Eesti maine maailmas Ida-Euroopa skeemitajate tegevuse põhjal.
Finantsinspektsioon ja politsei ei võta paraku selliste asjade uurimist tõsiselt. Neil on vaja kannatanute hulka, kes julgeks oma eksimust neile tunnistada. Palju mõistlikum oleks aga ennetavalt kahtlasi tegevusi uurida.
Ka inimeste endi enamast teadlikkusest oleks suurte kahjude ennetamisel abi. Petistele ei saa ju teab mida ette heitagi, kui üha enam inimesi on neile nõus udujutu peale sadu või tuhandeid eurosid andma. Miks siis mitte ilusti naeratades kas siis sedasama või juba mõnda uut asja promoda ja investeerimisvõimalust pakkuda.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.