Ehitushind õgib arendaja kasumit

Esimene kvartal on läinud kinnisvaraturul oodatult stabiilselt. Suuri muutusi tulemas ei paista.

Kinnisvaraturu aktiivsus on suurem kui kunagi varem. Nii nagu uuringud näitavad, on kinnisvara eestimaalaste kõige levinum investeerimismoodus. Eelkõige tähendab kinnisvara oma kodu ostu, mida vaadeldakse investeeringuna. Pean seda igati asjalikuks ideeks. Alustasin ju omagi investeerimisajalugu nimelt kodudesse investeerimisega, nende parendamise, sisustamise ning edasimüügiga.

Elukondlikul turul jätkub aktiivne korterite arendustegevus. Esimeses kvartalis oleme jõudnud 3800 uusarenduskorterini, mis on avalikus pakkumises. See on rekordarv ning ka viimaste aastate kasvuperioodi tipp.

Siiski, kui vaadata väljastatud ehituslube, võime ennustada arendustegevuse langevat trendi ning pigem jääb uute korterite pakkumiste arv tulevikus 3000-3500 juurde. Kui mõõdukas majanduskasv püsib, on see igati aktsepteeritav ja asjakohane. Muret tekitavad ehitushinnad, mis söövad ära arendajate kasumid ja on põhiliseks kinnisvarahinna kasvumootoriks.

Kesklinnast kaugemale

Tallinnas vajub turuaktiivsus kesklinnast väljapoole. Kesklinna piirkonna hinnad on kõrged ning massidele kättesaamatud. Arendajad teevad uued projektid Tallinna magalatesse ja aina laiemaks läheb haare Harjumaa keskustesse. Edukaks on osutunud ka uued projektid Tallinna lähiümbruse linnades Sauel, Keilas ja Maardus.

Märgata on suurenevat huvi Tallinna ja Harjumaa eramukruntide vastu. Hästi on kaubaks minemas odavama segmendi krundid Viimsis ja Tallinnast väljas Paldiski suunal. Ka Tallinna lähedal asuvad suvilad on nõutud kaup. Arvestades nõudluse aktiivsust, võib eeldada odavama segmendi eramukruntide hinnakasvu.

Majanduskasvu tuules on aktiivne ka muu Eesti kinnisvaraturg. Seega on lisaks Tallinnale, Tartule ja Pärnule turg tegus kõigis Eesti linnades.

Endiselt on trendikas soetada investeeringuna üürikortereid. Põnevaks elukondlikuks investeeringuks on taas kujunenud remonti vajavate korterite ostmine, kordategemine ning sisustamine. Seejärel korter kas müüakse või jäetakse pensionisambana üürileandmiseks.

Suure tõenäosusega liiguvad asjad samas tempos ja samu mustreid pidi ka järgmise aasta jooksul. Suurem muutus ootab meid ees aga 2020. aastal, mil jõustub kohustus ehitada vaid liginullenergiahooneid. Saame näha, kuidas turg selle vastu võtab ning kui palju on enne jõutud hakata ehitama vanema standardi järgi rajatavaid eluhooneid, et neid siis ka uue korra ajal pakkuda.