Igaüks on Facebookis oma vabast tahtest ja vastutusel. Ei saa eeldada, et portaal teda iseenda valede valikute ning vigade eest infojagamisel kaitseb, kirjutab Äripäeva börsitoimetuse ajakirjanik Indrek Mäe.
- Indrek Mäe Foto: Andras Kralla
Hiljuti sattus maailma suurima kasutajaskonnaga Facebook teravate süüdistuste alla ning selle juht Mark Zuckerberg pidi lausa USA konkressi ees aru andma, kuidas saadi kümnete miljonite inimeste andmeid kontrollimatult kasutada. Kogu süü teravik suunati sotsiaalmeediavõrgustikule, sest andmed liikusid justkui ilma kasutajate teadmise ning loata.
Tegelikult vastutab lõpuks igaüks ise, mida ja kui isiklikke andmeid oma seinal jagab, samuti antakse kogu info portaali kasutusse täie teadmise juures ning vabatahtlikult. Pealegi on kõigil iga kord enne „meeldib“-nupu vajutamist võimalus mõelda, milliseid enda eelistusi ta presenteerib. Tegemist on avaliku keskkonnaga ning iga selle kasutaja peab arvestama, et seal astutavad sammud jätavad avaliku jälje ning võivad erinevate „rikete“ korral soovimatut kasutust leida.
Näe võimalust
Selle teadmise taustal on kasutajal mitu võimalust ise enda edasist saatust mõjutada. Üks variant on liituda #deletefacebook-kampaaniaga ning portaali teenustest sootuks loobuda. Siin tuleb aga arvestada, et portaal pakub üha paremaid turundamisvõimalusi ning võimaldab kiiret infovahetust ehk otseteed sõbra või tuttava telefoniekraanile.
Seega tähendab loobumine kulu ning kui seda maksta ei soovita, jääb üle vaid võimalus portaali nõrkused enda heaks tööle rakendada. Targem Facebooki klient kasutab teadmist, kuidas informatsiooni töödeldakse, enda hüvanguks ära ning jagab vaid seda, mis talle kasulik.