• OMX Baltic−0,46%269,56
  • OMX Riga0,18%875,39
  • OMX Tallinn−0,57%1 722,97
  • OMX Vilnius−0,24%1 042,44
  • S&P 5000,53%5 948,71
  • DOW 301,06%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1000,79%8 149,27
  • Nikkei 2250,94%38 384,05
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,01
  • OMX Baltic−0,46%269,56
  • OMX Riga0,18%875,39
  • OMX Tallinn−0,57%1 722,97
  • OMX Vilnius−0,24%1 042,44
  • S&P 5000,53%5 948,71
  • DOW 301,06%43 870,35
  • Nasdaq 0,03%18 972,42
  • FTSE 1000,79%8 149,27
  • Nikkei 2250,94%38 384,05
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%106,01
  • 29.05.18, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Põlevkivi väärtus: 75 miljardit eurot

Põhiseadus ütleb: Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Aga kui suur on see rahvuslik rikkus 2018. aastal, arvutab geoloogiateenistuse asedirektor Kalev Kallemets.
Kalev Kallemets
  • Kalev Kallemets Foto: Erik Prozes
Arvestades ettevõtete tasutud keskkonnatasusid, tööjõumakse ja Eesti Energia dividende, sai riik 2014-2017 keskmiselt tulu 9,9 eurot tonni põlevkivi kohta. Eesti põlevkivi varud jaotuvad viieks: kaevandamisloaga mäeeraldised ca 550 miljonit tonni, esitatud tõenäoliselt edukad kaevandamisloa taotlused (Sonda, Estonia II) 435 miljonit, väiksemas mahus eelpool arvestamata tarbe- ja reservvaru ning 3,3 miljardit tonni passiivset tarbe- ja reservvaru.
Viimane on olulises osas määratud „passiivseks“ kütteväärtuse (35 MJ/m2) järgi, mida tulevikus tõenäoliselt korrigeeritakse. Arvestame viimast varu kasutamise tõenäosusega 30%. Praegu ei saa arvestada Tapa põlevkivimaardla varu ka prognoosvaruna, sest puuduvad andmed üle 6,9MJ/kg kütteväärtusega varu kohta.
Korrutades kasutatava varu väärtusega tonni kohta saame Eesti põlevkivivarude väärtuseks 74,8 miljardit eurot ning sellest loodava riigitulu 16,6 miljardit eurot. See põhjendab, miks Eesti põlevkivi reguleerivat õigusraamistikku on põhjust hoolsalt kujundada ning riigil panustada teadusesse ja arendusse.
Loomulikult tekib küsimus, kas ikka kogu selle varu kasutamine on mõistlik majanduslikust ja keskkonna seisukohast. Kindlasti mitte, sest looduskaitsealused sood on Eestile väärt enam kui sajad miljonid eurod ning looduskaitsealuselised varud on arvestusest väljas. Tehniliselt arvestame allmaakaevandamisel kadudega 30%. Kuid ka nii on võimalik väljatav varu 1,8 miljardit tonni, mida senise kasutusmääraga jagub 125 aastaks.
Põlevkivist elektri tootmine väheneb kindlasti juba lähiaastail, nii CO2 hinna kui ka elektrijaamade vanuse tõttu, kuid õlitootmine püsib ökonoomne ilmselt seni, kuni vedelkütused on maailma peamine transpordikütus. Kokku kasutab maailm toornaftat sel aastal 98 miljonit barrelit päevas ehk 5,5 miljardit tonni aastas, ning Eesti põlevkiviõli toodang 0,8 miljonit tonni aastas on sellest 0,001% .
Eesti väljakutseks on suurendada põlevkiviõli kvaliteeti ja lisandväärtust, vähendada töötlemise ja kaevandamise keskkonnamõju, suurendada jääksoojuse, tuha ja aheraine kasutust ning väärindada uttegaase. See kõik on keeruline teadus- ja arendustegevus, millesse võiks panustada senisest enam.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 12.11.24, 18:55
Freedom Holding Corp. teise kvartali tulemused näitasid tugevat kasvu
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele