• OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 2250,45%38 877,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • OMX Baltic−0,45%271,67
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn−0,44%1 726,94
  • OMX Vilnius0,28%1 066,75
  • S&P 5001,09%5 930,85
  • DOW 301,18%42 840,26
  • Nasdaq 1,03%19 572,6
  • FTSE 100−0,26%8 084,61
  • Nikkei 2250,45%38 877,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%107,25
  • 05.06.18, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lääs ei vaja kaubandussõda

Igasugused rahvusvahelised turutõkked, aga eriti lääneliitlaste vahel uute kaitsemeetmete kehtestamine on halb uudis Eestile, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Marko Mihkelson
  • Marko Mihkelson Foto: Veiko Tõkman
Protektsionismi kasv piirab meie ekspordi võimalusi ja tekitab umbusku Lääne liitlasruumis ajal, kui esmatähtis on ühtsus.
USA presidendi Donald Trumpi otsus kehtestada julgeolekuklauslile viidates terase- ja alumiiniumitollid ka oma lähemate liitlaste - Kanada, Euroopa Liidu ja Mehhiko - vastu lööb tõsiselt lääneliitlaste vahelise usalduse alustalade pihta. Ähvardav kaubandussõda on küll viimane, mida praegu Lääs vajab.
Oma sisepoliitilist agendat ellu viiv Trump võib küll mõelda, et seni kehtinu segilöömisega on võimalik jõuda USAle paremate lepingute või uute töökohtade loomiseni, kuid rahvusvaheline kogemus globaliseerumise ajastul ei kinnita protektsionismi edukust.
Eesti ettevõtjaid puudutavad USA terase- ja alumiiniumitollid küll väga vähesel määral, kuid sellele järgneda võiv hoopis laiem piirangute palett ei luba midagi head. Pihta saaksid nii meie kaubandushuvid kui ka julgeoleku esimene liin – lääneriikide omavahelised suhted.
Eesti on Euroopa Liidu liikmena palju võitnud nii ühisest siseturust kui ka viimasel kümnendil sõlmitud vabakaubanduslepingutest. Näiteks ainuüksi Eesti kaubakäive Lõuna-Koreaga on pärast vabakaubanduslepingu jõustumist kasvanud enam kui kaks korda.
Seetõttu oleks Eesti vaatevinklist palju kasutoovam see, kui Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid pöörduksid tagasi vabakaubandusleppe kõneluste juurde. Washingtonis on küllaga neid, kes peavad vaba kaubandust USAle paremaks kaitsetollidest.
Ka suures majanduslikus vastandumises Hiinaga, mis näib olevat üks Trumpi kinnisidee, on Euroopaga maailma suurima vaba turu loomisega palju enam võita. Nii USA-l kui ka Euroopa Liidul, sest Hiina surve uute standardite ja kaubandusreeglite kehtestamiseks on ilmne juba praegu.
Liitlased kokkupõrkekursil
Paraku näib see hetkel välistatud. Pigem liigutakse kokkupõrke teel. Euroopa Liidu vastumeetmetele võib USA lajatada 25protsendiliste imporditollidega Euroopa autotööstuse vastu. Tähtis on siin meeles pidada, et kui Aasia autotööstus on USAs oma tehastega suuresti kohal (kogumüügist moodustab eksport 30 protsenti), siis Euroopa (loe: Saksamaa) autode müügist Ühendriikides moodustab eksport 70 protsenti.
Euroopa liitlaste ja USA vahel tekitab täiendavalt pingeid Ühendriikide lahkumine Iraani tuumaleppest, mis muudab sisuliselt võimatuks Euroopa suurkorporatsioonide edasised investeeringu Iraani. Samuti on olemas oht USA sanktsioonideks gaasijuhtme Nord Stream 2 osalusettevõtete vastu. Lisaks on USA takistamas Maailma Kaubandusorganisatsioonis vaidlusmehhanismi tööd, mis kõik kokku loovad väga närvilise fooni lääneliitlaste lähiaja suhetesse.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 02.07.18, 19:03
Euroopa aktsiaturud languses: kaubandussõda rõhub turge
Euroopa aktsiaturud langevad peale seda, kui reede õhtul sai kaubandussõda hoogu juurde seoses Euroopa Komisjoni kirjaga, kus hoiatatakse USA-d vastusammudega importtollide kehtestamisele Euroopa autodele.
  • ST
Sisuturundus
  • 10.12.24, 12:39
Riigi IT-majad ohustavad sektori ekspordivõimet
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele