Tallinna Sadama börsidebüüt tõi investeerimismaailmaga tutvuma tuhandeid inimesi, kuid aktiivsete investorite kasvatamisega oleme jõudnud alles poolele teele, kirjutab ajakirjanik Birjo Must.
- Birjo Must Foto: Andres Haabu
Eesmärk teha sadamafirmast rahvaaktsia sai täidetud – aktsiaid ostis ligi 14 000 Eesti jaeinvestorit ja viimase kuu jooksul avati koguni 5262 uut väärtpaberikontot. Mis tähendab, et silmapaistev osa sadamafirma värsketest omanikest teeb investeerimismaailmas esimesi arglikke samme. Meedias nähtust võib eeldada, et nende seas on nii riigikogu liikmeid kui ka koduperenaisi. Sealhulgas ka mina ja kümned inimesed minu tutvusringkonnast.
Üks esmaseid eesmärke – kodubörsi elavdamine – saab vähemalt momendiks täidetud. Nüüd on aga tarvis vaadata, mis saab edasi.
Ehk kuidas saavad neist mõnesaja kuni tuhande sadamafirma aktsiate omanikest aktiivsed investorid. Sest juuni keskpaigast on börsil inimesed, kes alles mõne päeva eest sattusid esimest korda Tallinna börsi kodulehele. Mõni neist oli sirvinud Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpikut” ja eksinud ehk korra LHV foorumissegi, aga usutavasti pole hoidnud käes ettevõtete aruandeid, rääkimata suhtarvude analüüsist.
Võin julgelt öelda, et pikki plaane börsil ei tehta ja oma tuttavatelt sain tegevusplaani kohta vastuseks “kena tõusu korral müün maha” või “las need aktsiad seal kontol lihtsalt igaks juhuks olla”.
Pisikesed investeerimisklubid
Pikem plaan oleks aga kasulik kõigile – eestlaste jõukuse kasvatamisele, majanduse elavdamisele, julgustuseks tulevastele börsifirmadele. Tahame ju nii väga sarnaneda Põhjamaadega, kus investeerimiskultuur on igapäeva osa ja juba vastsündinuile pistetakse näppu rahvaaktsiad.
Selleks oleks aga õige pea vaja börsile uusi firmasid. Börs ootab juba ammu Eesti Energia taastuvenergia tütre Enefit Greeni saabumist. Siin ja seal on aktsiate avalikust müüki paiskamisest rääkinud ka
pesufirmad ja
mööbliettevõtted. Eelkõige on aga vaja finants- ja investeerimisharidust. Miks mitte luua pisikesi investeerimisklubisid, kus vahetada mõtteid ja jagada julgustust. Rootsis toimib see hästi ja otsustasime seda katsetada ka oma seltskonnas.
Meil on üle 5000 uue väärtpaberikonto ehk julgelt ümardades sama palju inimesi, kel potentsiaal saada aktiivseks investoriks. See vajab aga tagantutsitamist. Pikki aastaid aga venitamiseks aega pole, sest paratamatult saabuv majanduslangus pühib börsilt koos rahaga ka investorite huvi. Seejärel oleme tagasi alguses.
Seotud lood
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!