Ametnike arvu vähendaksid robotid

Kas lepime lihtsalt sellega, et ametnikele jääb suurem töökoormus? Või kas hakkame asutusi jälle restruktureerima, paisates segamini senise asjaajamiskogemuse, ja suurendame jällegi lihtsalt ametnike töökoormust?

Manifesti ideed kaitstes viitan siinkohal ühele teisele põnevale uudisele. Eesti Õigusbüroo valmistas Artur Fjodorovi eestvedamisel eelmisel nädalavahetusel inkassonõudeid lahendava robotjuristi. Iseenesest ei puuduta inkassonõuded kuidagi avalikku sektorit, kuid küsimus ei olegi toote väljundis, vaid selle protsessis.

Enne roboti kasutusse võtmist palus Artur ka minul robotit testida. Tööpõhimõte on lihtne. Esimeses etapis palub kõnerobot (chatbot) kliendil täpsustada oma pöördumise põhjuse. Tänase seisuga on seal seitse valikut, millest seitsmes ongi inkassonõuded. Vajutades sobiva teemapunkti peale, hakkab robot järgemööda küsimusi küsima. Vastavalt vastustele pakutakse kliendile ka lahendusi: valmiskiri inkassole, mis soovib täpsustavat infot või viitab nõude aegumisele; konsultatsiooniaja kokkuleppimine, kui probleem ei ole lahendatav kõnerobotiga jne. Klient saab esmase nõu ja mitmel juhul ka lahenduse täiesti tasuta. Klient ei ole siin aga ainuke võitja.

Sellistest robotitest võidavad ka juristid. Klient, kes on oma kaasust pärast robotjuristiga vestlemist vajalike dokumentidega täiendanud või kaasusest sootuks loobunud, kui tegemis on lootusetu juhtumiga, läheb juristi juurde juba korraliku kaasusega. Nii ei pea jurist, kes on broneerinud kliendiga kohtumisele näiteks terve tunni, enam tegelema poolikute või lootusetute juhtumitega, sest need on juba välja filtreeritud.

Sarnaselt kõnerobotit kasutades saame me kokku hoida ka ametnike aega – olgu teemaks siis teabenõue või nõuanne avalduse täitmisel või kaebuse koostamisel. Juba nii hoiaksime ametnikel kokku tubli aja meilidele ja kõnedele vastamise pealt. Need, kes ametiasutustes töötanud, teavad kindlasti, kui tülikalt suure osa ajast võtavad sellistele tüüpmeilidele vastamised.

Selline lahendus oleks aga üksnes jäämäe tipp. Tegelik kokkuhoid oleks võimalik saavutada töövoo automatiseerimisel. Suur osa ametnikke peab iga päev tegema standardseid otsuseid, kus vastavalt kaasusele võetakse dokumendi põhi, täidetakse see etteantud infoga ja saadetakse kooskõlastamiseks. See oleks automatiseeritav ilma igasuguste keeruliste algoritmideta. Ka standardsed lepingud oleksid ilma keerulisemate masinalgoritmideta koostatavad.

Kui mõelda aga tänapäevase tehnoloogia tasemel, siis võiks kasutusele võtta juba keerulisemad algoritmid erinevate juhtumite klassifitseerimisel. Nii võiksime olla olukorras, kus kaebuse ilmumisel süsteemi või meilikasti tuvastab programm automaatselt, et tegemist on kaebusega ja hakkab asja lahendama. Edaspidi võiks algoritm klassifitseerida kaasuse ja otsida varasemaid sarnaseid juhtumeid, mille eeskujul asi lahendada. Juhul kui sarnane kaasus on olemas, teeks programm otsuse ja saadaks selle ülelugemiseks ning allkirjastamiseks.

Võimalikest tehnilistest lahendustest võiks siin veel kirjutada terveid lehekülgi, kuid lõpuks on vaja reaalseid lahendusi. On selge, et bürokraatia on automatiseeritav. Seega selle asemel, et kirjutada artikleid ja manifeste, võiks kirjutada hoopis programme avalikule sektorile, mis aitaksid reaalselt ametnike tööd vähendada. Alles pärast seda võime hakata ametnike arvu ka reaalselt vähendama.