Uus maksupakett tõotab kohtuvaidlusi

Kas tead kedagi, kes on tavalise eraisikuna müünud oma start-up’i osaluse, korteri või muu vara läbi enda äriühingu? Tõenäoliselt tead. Selleks antakse see vara tavaliselt üle oma äriühingule mitterahalise sissemaksena, pärast mida see osaühing võõrandab selle osaluse mõnele huvilisele. Seni, kuni osaühing ei hakka oma osaniku või juhatuse eratarbeks korterit, autot või muud head-paremat ostma või „laenutama“, ei hakka ka maksuamet ei OÜ-d ega osanikust eraisikut kimbutama.

See on olnud nii juba aastast 2011, kui Riigikohus mitmete vaidluste tulemusena jõudis põhimõttelistele järeldustele, et mitterahalise sissemakse tegemine äriühingusse on normaalne viis äriühingu vara suurendada. Kui äriühing võõrandab selle vara pärast selle saamist ja „muundab“ selle rahaks, siis ka see on normaalne. Äriühingu osaluse väärtuse suurenemist ei saa lugeda eraisiku maksustatavaks tuluks, kuna tulumaksuseaduse üks säte välistab selle selgesõnaliselt ning vara ei saa lugeda automaatselt eraisiku varaks.

Märkimist väärib, et selle osas nägi kohus ette vahendi nende osanike või juhatajate vastu, kes reaalselt hakkavad endale OÜ vara eest head-paremat soetama – sellisel juhul saab OÜ tulu lugeda eraisiku tuluks ja OÜ sellest müügitehingust vahelt ära mõelda.

2019. aasta toob Eestile uued EL-i poolt ette kirjutatud maksupettuste tõkestamise reeglid. Nende tasases tuules on seadusandja käinud välja intrigeeriva mõtte muuta juba ligi kümne aastat tagasi Riigikohtus korduvalt selgeks vaieldud järeldusi ja kardinaalselt selliste tehingute maksustamist muuta.

Seaduseelnõu seletuskirjast võib mõista, et äriühingusse vara paigutamine ja seeläbi ühingu kapitaliseerimine ja võlausaldajate huvide kaitse on muutunud taunitavaks eesmärgiks. Raske on sellega nõustuda. Samuti on taunitav see, kui äriühing enda vara rahaks muundab või vastupidi, mis paratamatult vara müügitehinguga kaasneb. Arusaamatu on ka selle etteheite taust.

Samuti tundub, et seadusandja mõtteks on hakata maksustama füüsiliste isikute realiseerimata tulu, mis avaldub nende osaluse väärtuse suurenemises. Olgu märgitud, et tulumaksu üheks aluspõhimõtteks vähemalt aastast 1776 olnud maksevõimelisuse põhimõte, mis lihtsamalt öeldes tähendab seda, et igaüks maksab tulumaksu oma võimete kohaselt ja maksukohustuse täitmine ei tohiks sundida maksustavat vara võõrandama. Seadusandja uus lähenemine seda põhimõtet ei arvesta. Samuti ei arvesta see äriühingute võlausaldajate kaitsega, mille tarbeks äriühingutel omakapital üldse on.

Kui seadus ja selle eelnõu olemasoleval kujul Riigikogu tuleproovi läbivad (mis on tõenäoline), siis võib põhimõtteliselt väita seda, et läbi äriühingu vara müük on edaspidi taunitav. Ja mitte ainult edaspidi, vaid ka kõigile, kes sellist lahendust viimase viie aasta jooksul kasutanud. Kui kellelegi uue seaduse alusel maks määratakse, on võimalus pöörduda kohtusse. Uue võimalusena on sellises asjas võimalik pöörduda ka Euroopa Kohtu poole, kus ootab maksukohustuse edasilükkamise võimaluste osas toetav praktika. Kuigi tänapäeval räägitakse palju tulumaksu kadumisest, siis loodetavasti maksustamise aluspõhimõtted veel kadunud ei ole.