Rahatrükkimise lõpp kainestab keskkonda

Euroopa Keskpank on teada andnud, et lõpetab ulatusliku võlakirjade kokkuostmise programmi, mida on nimetatud ka uue raha trükkimiseks. Programmil oli mitu eesmärki – kannustada pankasid majanduse elavdamiseks suurendama raha pakkumist ning ergutada inflatsiooni.

Rahatrükkimise lõpp tähendab seda, et laenuintressid hakkavad 2019. aastal tasapisi kasvama ning minu hinnangul on see vajalik ja mõjub turule kainestavalt. Ärimudelid, mis põhinevad nullintressil, ei ole jätkusuutlikud. Erinevate varaliikide õiglane hinnastamine ja üleliigse spekuleerimiste vältimine eeldab normaalse intressibaasi olemasolu.

Geopoliitilised teemad maailmas on jätkuvalt ebameeldivad, kuid siinkohal on näha teatud stabiilsuse tekkimist – ma ei usu, et olukord saaks oluliselt hullemaks minna. Samas on suuremad teemad niivõrd fundamentaalsed, et nende puhul pole kahjuks ka kiireid lahendusi oodata. Hiina ja Ameerika Ühendriigid on pea kõikidele kaubaliikidele kehtestanud vastastikused tollimaksud ehk seal on tekkimas niinimetatud status quo. Aja jooksul näeme, kui palju see globaalset majanduskasvu pärsib.

Rahvusvahelised pinged, mis on otseselt või kaudselt seotud naftaga, korrastuvad loodetavasti kaubanduslikel põhjustel. Venemaa puhul väidab Euroopa, et on valmis oluliselt rangemateks sanktsioonideks ning sellel peaks olema Venemaad reguleeriv mõju.

Keskkonnateadlikkus kasvab kiiresti ning see annab ruumi kahele kiiduväärt asjale: toob palju uut äri ja kasvu ning tagab tulevastele põlvkondadele hea elukvaliteedi. Keskkonna olukord mõjutab otseselt inimeste elukvaliteeti ning Põhjamaades saadakse sellest eriti hästi aru. Loodame, et see teadlikkus tekib veelgi rohkem ka maailma suurriikide mõttemalli.