Balti riikide palgad jätkavad kasvamist

Läänemere piirkonna majandus kasvas eelmisel aastal jõudsasti, sest üleilmse kaubandussõja negatiivne mõju pole meieni veel jõudnud. Piirkonda vedas Läti, mille SKT suurenes möödunud aasta esimeses kolmes kvartalis lausa 4,7 protsenti, olles veelgi kiirem kui 2017. aastal tervikuna, mil Läti majandus kasvas 4,5%. Samas jäi Eesti ja Leedu esimese kvartali kasv 2018. aastal vahemikku 3,8% ja 3,3%.

Balti riikide majandust vedas heale kasvule ehitussektor. Kõigi kolme Balti riigi ehitusmaht suurenes eelmisel aastal märkimisväärselt, Lätis isegi üle 20 protsendi. Kiire kasvu taga on nii Euroopa Liidu rahastatud projektide aktiivne elluviimine kui ka erasektori tugev nõudlus. Samal ajal ületavad jooksvad kasvumäärad tööstuse potentsiaali ning üha enam on näha märke ehituse ülekuumenemisest Balti riikides.

Järjest tähtsamaks on kõigis kolmes Balti riigis muutumas teenindussektor, eriti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teenused. See valdkond näitab pidevat kasvu: Eestis ja Lätis kasvas IKT valdkond möödunud aastal üle 10 protsendi, Leedus 5 protsenti.

Sarnaselt võib häid tulemusi näha ka teistes teenuste ekspordi sektorites. See tuleneb sellest, et mõned prognoositud negatiivsed riskid, nagu näiteks mitteresidentide hoiuste väljavool, ei ole realiseerunud. Läti transiidisektor vedas üle mitme aasta suurimaid kaubamahte tänu Venemaa sadamataristute renoveerimisest tulenevale piiratusele.

Möödunud aastal jätkus järsk palgatõus ning tööpuudus langes Eestis 5 protsendini. Lätis on töötuse määr 7 protsenti. Palgakasv andis hoogu tugevale sisenõudlusele, samas nõrgem välisnõudlus mõjutas väga tugevasti tööstust, mille kasv möödunud aastal aeglustus. Kuna ühelt poolt ehitussektor kasvas väga kiiresti ning teisalt on tööstuses keeruline aeg, võib öelda, et Balti riikide majanduskasv ei ole enam nii tasakaalustatud kui veel aasta varem.

Kaks aastat oleme kogenud väga kiiret kasvu ning sel aastal sama asi tõenäoliselt enam ei kordu. Kiire kasv on selleks korraks läbi. Majanduskasv Läänemere piirkonnas aeglustub ja jõuab oma pikaajalise potentsiaali lähedale.

Ebakindlus maailmamajanduses on märkimisväärselt tõusnud ja majandusnäitajad ei ole enam nii positiivsed kui 2017. aasta lõpus. Kohalikus ehitussektoris oleme me selles majandustsüklis jõudnud juba kasvukõvera tippu ja järgmiseks aastaks ootan ma ehituses palju madalamat kasvu (5–10 protsenti versus praegune 20 protsenti).

Leedus kasvas majandus möödunud aasta kolmandas kvartalis 2,4 protsenti ning Läänemere riikide majandus ei ole majandustsüklis maha jäänud. Seetõttu peaks minu prognooside kohaselt jääma SKT järgmise aasta kasv Baltikumis mõõdukaks, vahemikku 2,8–3 protsenti.

Maailmamajandus jätkab kasvamist piisavalt kiires tempos, kuid euroala kasv aeglustub ja jääb USAst tasapisi maha. Tootmissektori positiivne meelestatus juhtiva majandusega riikides väheneb ning seegi viitab eesseisvatele aeglasema kasvuga kvartalitele. Finantsturgudel toimub kõikumine ning tunda on muret USA kinnisvaraturu pärast. Endiselt on kaubandussõdadega seonduvate poliitiliste riskide kõrval aktuaalsed Brexiti teema ja mõne euroala riigi eelarvepoliitika. Seetõttu ei kasva tootmissektor järgmisel aastal tõenäoliselt üle 3 protsendi.

Tööturul on palgasurve endiselt kõrge ja jätkab kasvamist kiiremas tempos kui tootlikkus. Minu prognoosi kohaselt võiks keskmine palk Eestis ja Leedus kasvada 6–8 protsenti, Lätis –8 protsenti. Aasta lõpuks võib maksustamiseelne keskmine brutokuupalk ületada Eestis 1400 eurot, Lätis 1100 eurot. Töötajate jaoks on tegemist hea uudisega ning see stimuleerib omamaist tarbimist, kuid samas lisab survet tõsta teenuste hinda.

Tarbijahinna tõusu prognoosin Eestis 3 protsendi ringis, Lätis 2,6–2,8 protsenti, mis on väga ligilähedane eelmise aasta inflatsioonitasemele. Läti hinnatõusu mõjutab 0,3 protsendipunkti osas alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus. Mõnevõrra väheneb seetõttu ka Lätis ostlemas käivate eestlaste arv.

Palk kasvab peaaegu kõigis sektorites ja oskustasemetel. Eriti jõudsalt toimub see just madalalt tasustatud sektorites, näiteks hotellide ja restoranide sektoris võib kasv ulatuda ka kahekohalise numbrini.

Palgakasv Balti riikides on tingitud üldisest soodsast majanduskliimast, suurest vahest sissetulekutes Lääne-Euroopaga, tööealise elanikkonna vähenemisest ja tööpuuduse madalaimast tasemest viimase 30 aasta jooksul. Palk kasvab praegu vähemalt osaliselt kasumi ja investeeringute arvel. Seetõttu peavad ettevõtted mõtlema, kuidas suurendada oma tootlikkust, investeerides näiteks automatiseerimisse ning tootearendusse.