Vaimne vorm on edu vundament

Me unistame Eestis teadmispõhise majanduse edukäigust. Teadmised on mentaalsed ja tuginevad teadaoleval, näiteks raamatutarkus, teooriad, olemasolevate programmijuppide kombineerimine jne.

Siia juurde on vaja ka innovaatilisust, mis on alati taipamisepõhine, st tugineb inspiratsioonile ja intuitsioonile, mis on teadlikkusepõhised oskused. Saamaks paremat juurdepääsu teadlikkusele, peame vabanema oma sisemaailma probleemidest.

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) definitsiooni alusel on tervis “täielik heaolu seisund, nii füüsiliselt kui ka vaimselt”, st see on enamat kui haiguste puudumine.

Kuigi vaimse vormi hoidmise vahendid kattuvad osaliselt füüsilise vormi saavutamise omadega nagu tervislik toitumine, piisav liikumine ja korralik unerežiim, on siin määrava tähtsusega oma sisemaailma tundmaõppimine ja oskuslik suunamine. Selleks vajalike oskuste puudumine on üks peamiseid vaimse tervise häirete kujunemise põhjuseid, nagu kirjutas psühhiaater Dr Helena Lass Routledge'i kirjastuse avaldatud teadusartiklis, mis käsitles proaktiivsest lähenemist vaimsele vormile.

Sisemaailma juhtimise oskused ehk intrapersonaalsed oskused on sellised praktilised oskused, mille toel inimene suudab avada oma seesmist potentsiaali ja olla edukas: tähelepanelik, taiplik, loominguline, initsiatiivi võttev ja isemotiveeruv, hästi keskenduda, olla valmis muutusteks, suunata oma mõtteid sihipäraselt, kogeda seesmist vaikust, tunda end emotsionaalselt kõigutamatuna jne. Need oskused ongi vaimse vormi pärusmaa.

Siiani pole vaimne tervis tervetele olnud meil fookuses. Kool seda ei õpetanud, tööandjad sellega ei tegelenud ja inimest ennast ei huvitanud teema enne, kui vaimse tervisega olid olud halvasti. Haigekassa ja haiglad aga tegelesid ja tegelevad seni hädade tagajärgedega.

Kuna see polnud jätkusuutlik, siis selle aasta algul jõustus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus. Selle järgi on kõigil tööandjatel kohustus kaardistada töökeskkonnast tulevad vaimsed ohutegurid ehk psühhosotsiaalsed ohutegurid ning rakendada abinõusid vaimse tervise kahjustuste ennetamiseks. See on väga oluline muutus lähenemises, mis paneb Eesti vaimse vormi tagamises maailmas esirinda. Muidugi eeldusel, et me vaimse tervise probleemide ennetusega praktiliselt ka tegelema asume.

Seadusandja on pannud vastutuse tööstressi jt vaimse tervise riskide vähendamise eest tööandjale, kuid oma sisemaailma juhtimise oskused on alati individuaalsed. Mida siis teha? Tööandjale on lihtsaim lahendus pakkuda oma töötajatele praktiliste intrapersonaalsete oskuste omandamise võimalusi. See on samm edasi psühhosotsiaalsete ohutegurite, nt stressorite kaardistamisest, millesse on lihtne kinni jääda, sest stressi käivitajaid on lõputu hulk. Kõiki väliseid riske eemaldada püüdes eemaldaksime me end elust ja siis kogeks stressi, üksildusest vms. Edu aluseks on siin fookuse viimine sellele, kuidas pingelises ja pidevalt muutuvas töökeskkonnas reaalselt oma sisemaailma juhtida osata ehk kuidas toime tulla stressiga, mida kogeb erinevate uuringute alusel 70–95% kõigist inimestest.

On teada, et enamik vaimse tervise probleeme algab stressist ja eskaleerub läbipõlemiseks, ärevushäireteks vms. Läbipõlemine aga pole tühiasi, läbipõlemise viimane faas ja depressioon kattuvad teadusuuringute alusel suisa 86% mahus. Läbipõlemine ei ole ka luuserite haigus, see on n-ö positiivse stressi laineharjal ratsutavate tippekspertide ja juhtide elustiili probleem.

Vaimne vorm tagab hea töövõime ja võimaluse edeneda oma eesmärkides. Kui seda pole, seisame vastastikku kasvavate vaimse tervise probleemidega, mis vähendavad inimese töövõimet või kaotavad selle üldse. Depressioonist saab WHO andmetel juba aastaks 2030 suurim globaalne terviseprobleem ja Eestis võetakse 1/3 haiguslehti vaimse tervise probleemiga. Seega vajadus senist lähenemist proaktiivseks muuta on pakiline.

Deloitte uuris 2017. aastal Suurbritannias, kas vaimse tervise edendamise kulud on tagasi teenitavad. Kui reaktiive lähenemine (nt hädas olija nõustamine) tõi ühe investeeritud rahaühiku kohta tagasi 1–4 rahaühikut (ROI oli 1–4), siis ennetavate lähenemiste ROI oli 8–9. Seega, vaimne vorm on tasuv investeering!

Eesti edu aluseks on tööandja investeeringud töötaja vaimsesse vormi. Selle kasu kohta on erinevates uuringutes üksmeel ilmne – hea vaimse tervisega töötaja on tõhus oma tegutsemises (productive) ja töösse ning ülesannete lahendamisse hästi kaasuv (engaged); loomulikult ka igas mõttes terve ja häid suhteid omav. Hea vaimne vorm on vastus küsimusele, kuidas tõsta meie produktiivsust tööl.