Meie siin Eestis võime mõelda, et miks britid ometi majanduslikult mõistlikku ja stabiilsust andvat lahkumislepet heaks ei kiida, kuid põhjused pole üldse ratsionaalsed, nentis Äripäeva raadios välispoliitika-ajakirja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.
- Erkki Bahovski Foto: Diplomaatia
Kui Briti peaminister David Cameron pani aastal 2016 Ühendkuningriigi Euroopa Liidu liikmelisuse rahvahääletusele, oli ta enne seda Brüsselist välja kaubelnud teatud tingimused. Ei ole mingi saladus, et Cameron lootis sellega vaigistada oma partei konservatiivset euroskeptilist tiiba ja arvas, et see Brexiti rahvahääletus on lihtsalt formaalsus. Et inimesed hääletavad poolt. Oli olemas ainult stsenaarium A, ehkki rahvahääletuse puhul peab olema valmis selleks, et tuleb ka stsenaarium B. 52 protsenti inimestest hääletas Brexiti poolt ja praegu näeme selle tagajärgi. Referendum ei näinud lahkumise võimalust ette.
Kogu Brexit on irratsionaalne. Need argumendid ja vastuargumendid, mis kampaanias kasutusel, olid irratsionaalsed, ei vastanud tõele. Ettevõtjale on muidugi oluline stabiilsus, Brexiti puhul ei tea keegi, mis saab. Konservatiivide hulgas on euroskeptikud, kes soovivad Ühendkuningriigi lahkumist iga hinna eest.
Theresa May valitsus ei ole enamusvalitsust, vaid sõltub koalitsioonipartnerist ehk siis Demokraatlikust Unionistlikust Parteist ehk mängus on Põhja-Iirimaa, kus on hoopis teine vaade. Siit ka põhjus, miks see lahkumisleping ei lähe alamkojas läbi – poliitikute motiivid on väga-väga erinevad. Majanduslik stabiilsus ei pruugi olla selles poliitikas üldse esmatähtis.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.