Maksumaksja raha põleb pooltühjas lennukis

Maanteeamet tunnistas 8. aprillil suursaarte ja mandri vahelises lennuhankes nii Kuressaare kui ka Kärdla liinil edukaks Transaviabaltika pakkumuse. Lepingut sõlmitud veel ei ole. Uus valitsus võiks miinuses riigieelarve olukorras aja maha võtta ja Kuressaare ja Kärdla liinide opereerimise mõistlikult läbi mõelda, võttes arvesse majanduslanguse riski.

Tahan juhtida tähelepanu asjaolule, et seni Kuresaare liinil opereerinud 19-kohaline Jetstream soovitakse välja vahetada olulisemalt suurema 46-kohalise lennuki vastu. Avalikele allikatele tuginedes saab igaüks veenduda, et 19-kohalise lennuki täituvus Kuresaare lennuliinil on tõusuteel. Lennuki täituvus oli augustis 2016 umbes 45% (ehk 9 välja müüdud istet), augustis 2017 umbes 54% (10 istet) ja augustis 2018 juba 87% (17 istet), kuid sügistalvisel perioodil siiski mitte üle 60-70% (11-13 istet). Ei ole raske välja arvutada, et 46-kohalise lennuki kasutamisel oleks täituvusprotsent eelmise aasta andmete põhjal olnud suvisel kõrgperioodil vastavalt 37% ja sügistalvel 24-28%.

Ilmselgelt oleks 46-kohaline lennuk mullu kõrgperioodil olnud rohkem kui pooltühi, rääkimata talvisest hooajast, kus lennuk oleks olnud keskmiselt vaid veerandi ulatuses täis. Roosa stsenaariumi puhul, kui jätkub majanduskasv ja eeldaksime sel aastal 60% reisijate mahu kasvu, jääks lennuki täituvuse protsent ikkagi alla 60% tipphooajal ja selgelt alla 50% talvisel hooajal. On näha, et 46-kohalise lennuki hankimisel Kuresaare liinile kasutatakse ka kõige optimistlikumate prognooside puhul maksuraha valdavalt tühjade toolide lennutamiseks Tallinna ja Kuresaare vahel. Majanduslangusega arvestades tuleks lähtuda pigem 2018. aasta tasemest ning sellest, et Saaremaal ei ole igavene suvi.

Suurem lennuk annab loomulikult võimekuse teenindada suuremaid turismigruppe suvisel kõrgperioodil, aga selle hinnaks on meeletu raiskamine. Pole kindel, kas aktiivne turundustegevus – mille kulud peab ka keegi katma – toob kaasa lennukite täitumise.

Soovin näidata ka nutikamat lahendust, mis oleks maksumaksjale soodsam ja võimaldaks saarte elanikke teenindada oluliselt paindlikumalt ja soodsamalt. Selleks oleks ühe ja sama 33-kohalise lennuki kasutamine nii Kuresaare kui ka Kärdla liinil. Kui pakkumiskutse tingimused oleks seda võimaldanud, oleks NyxAir pakkunud nii Kuresaare kui ka Kärdla liinile opereerimist ühe ja sama 33-kohalise lennukiga.

Sama lennukiga opereerimine oleks võimaldanud pakkuda suuremat lennukit ja paremat teenindust ka Hiiumaa elanikele. Lennuki eeldatav täituvus oleks olnud palju proportsionaalsem ka Kuresaare liinil. Turismiettevõtetele oleksime saanud liinilendude vahelisel ajal pakkuda sellesama lennukiga täiendavaid väga soodsaid tšarterlende lühikese etteteatamisega. Soovi korral ja vajadusel saaks riik doteerida ka neid tšarterlende.

NyxAiri hinnangul annaks selline lendude opereerimine riigile kokkuhoidu ligi poolteist miljonit eurot aastas või ligi 6 miljonit kogu lepinguperioodi jooksul. Väga mõistlik oleks suurema lennuki asemel kõrghooajal tihendada hoopis liinigraafikut ja hinnakujundusega suunata inimesi lendama väljaspool hommikust tipptundi kui võimalik. Tähtis on teenuse kvaliteet, mitte lennuki suurus.

NyxAiri opereeritav 33-kohaline Saab 340 on Rootsis ehitatud ja siinsetes tingimustes ennast hästi õigustav reisisaatjaga lennuk. Oleme teenindanud liinilende Rootsis ja sealsed kliendid on meie opereerimisega väga rahul.