• OMX Baltic0,01%307,03
  • OMX Riga−0,66%872,84
  • OMX Tallinn−0,3%1 966,3
  • OMX Vilnius0,27%1 164,24
  • S&P 5000,67%5 670,97
  • DOW 300,56%42 225,32
  • Nasdaq 0,87%17 601,05
  • FTSE 100−1,09%8 514,78
  • Nikkei 225−2,77%34 735,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,62
  • OMX Baltic0,01%307,03
  • OMX Riga−0,66%872,84
  • OMX Tallinn−0,3%1 966,3
  • OMX Vilnius0,27%1 164,24
  • S&P 5000,67%5 670,97
  • DOW 300,56%42 225,32
  • Nasdaq 0,87%17 601,05
  • FTSE 100−1,09%8 514,78
  • Nikkei 225−2,77%34 735,93
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%92,62
  • 03.04.25, 06:00

Edith Sepp: teeme Eesti filmist kasvu, investeeringute ja ekspordi lätte

Eesti film on rohkem kui kunst – see on ka majandus, mõju ja tulevik. Meil tuleb teha kolm otsust, kirjutab Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.
  • Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp. Foto: Äripäeva Raadio
Film algab valgusest. Maailm vajab täna valgust. Valgus purustab pimeduse, kui projektor käivitub. Ilma valguseta pole pilti, pole lugu, aga pole ka hinge, mida ekraanilt otsida.
Lugesin hiljuti Johan Eklöfi „Pimeduse manifesti“. Eklöfi uurib valgusreostuse mõju loodusele ja näitab, kuidas me liigume valgusterrori suunas. Ta toob esile aga pimeduse sügavama väärtuse – pimedus pole hirmutav, vaid selles saab kuulda vaikuse tähtsust ja oodata hommikut.
Kas see pole seesama pimedus, milles elab meie film? Mitte peitev pimedus, vaid see, mis avab. Filmi ei pea ainult nägema, seda peab tunnetama. Eesti film sünnib selles ruumis, kus valgus ei dikteeri, ja vari ei valitse.
Film – rohkem kui kultuuriprojekt
Eesti filmil on kahetine iseloom – see ei alga valgusvihu murdumisest, vaid hetkest, mil sünnib midagi uut. See ei ole vaid tehnoloogia ime, vaid kultuuri ja majanduse osa.
Film on ruum, kus aeg ja ressursid kulgevad omas rütmis, luues midagi, mis mujal ei saaks sündida. Tugev filmitööstus ei tähenda ainult kultuuri edendamist, vaid ka reaalset majanduslikku kasu. Tööstus hõlmab rohkem kui filmi, sh sarju, mänge, animatsiooni.
Võrreldes meid teiste väikeriikidega selgub, et filmi väärtustamine on riigiti erinev. Tass kohvi maksab Eestis täna sama palju kui Taanis, aga nemad investeerivad filmitootmisse elaniku kohta ligi kaks korda rohkem ja suunavad filmikunsti toetamiseks peaaegu üheksa korda rohkem raha kui meie.
Taani edu tugineb teadlikult üles ehitatud filmiekspordi mudelile – strateegilisele süsteemile, mis loob mõju ja väärtust rahvusvahelisel tasandil. Tegemist on oskuslikult kujundatud globaalse narratiiviga, mis toetub andekusele ja oma inimestele. See on rohkem kui kunst – see on mõju.
Miks on film investeering?
Tänapäeva inimene tajub maailma audiovisuaalse keele kaudu. Ta ei vaata filmi kinos, vaid igal pool, iga kell ja iga suurusega ekraanilt. Filmi kaudu luuakse ettekujutus ajaloost, kultuurist, poliitikast ja sellest, kes me oleme.
Kui Taani kindlustab oma positsiooni nii laevastiku tugevdamise kui ka diplomaatia kaudu, sh pehme jõuga, siis Eesti on nagu väike raudne kilp, mis paneb esikohale inimeste valmisoleku seista oma vabaduse eest. Aga lisaks kaitsetahtele peame ka oma majandust tugevana hoidma. Film on oluline osa majandusest.
Filmitööstus ei loo ainult lugusid, vaid ka töökohti – ühes rahvusvahelises filmiprojektis saab tööd sadu inimesi, elavneb hotellindus, toitlustus, logistikavaldkond ning võib eri piirkondadesse tuua sadu tuhandeid eurosid lisatulu.
Filmitööstus võiks olla üks Eesti kasvuvaldkondadest, sest digiriigina oleme harjunud tehnoloogiat eksportima – miks mitte eksportida digivormis lugusid? Loovuse ja tehnoloogia kohtumisel sünnib midagi enamat kui kunst – see on majandusmudel, mis toodab väärtust ja nähtavust.
Väga suured audiovisuaalse sisu tootjad otsivad investeeringute paigutamise vōimalusi. Nad vajavad võttekohti ning meil on valmimas mitu filmipaviljoni. FilmEstonia on olnud edukas investeeringute sissemeelitamise vahend ja majandusmõju uuring näitas, et iga investeeritud euro toob majandusse tagasi viis eurot.
Kolm otsust, mis teevad Eesti filmi edukaks
Kui tahame, et Eesti film oleks nähtav ja majanduslikult tasuv, tuleb lõpetada tegutsemine väikeriigile omases enesepiiravas mõttemallis. Filmivaldkonnas on aeg teha kolm otsust, mis muudavad olukorda päriselt paremaks.
FilmEstonia tagasimaksesüsteem peab töötama täisvõimsusel, kuid tänane mahu ülempiir pidurdab kasvu. Kui soovime pikaajalisi välisinvesteeringuid, vajame ka pikaajalist plaani. Euroopa mängufilmide eelarvest tuleb 26% rahvuslikest fondidest ja 21% tagasimaksemehhanismide kaudu.
Film peab olema Eesti brändi osa – kui me ise seda nii ei positsioneeri, ei ole filmil võimalust rahvusvahelisel turul esile kerkida. Me teame, kellele me oma lugusid räägime, mis teeb need eristuvaks ja kuidas neid müüa. See ei ole pelgalt kultuuriline väljendus, vaid sihitud eksporditegevus. Eesti film ei looda nähtavusele – ta toodab seda. Film ilma nähtavuseta on aga kulu, mitte mõju.
Filmipaviljonil on mõte ainult siis, kui see ühendab loovuse, tehnoloogia ja investorid tulupõhiseks mudeliks. See peab olema platvorm, kus luuakse eksporditav väärtus – just see teeb filmitööstusest Eesti majanduse ühe tõsiseltvõetava tugisamba. Edu eeldab selget mudelit: kellele toodame ja millega eristume.
Mitte oodata hommikut, vaid kirjutada see ise
Täna on Eesti sõnum maailmale, et meie prioriteet on panustada riigikaitsesse. Et meid selles soovis mõistetaks, vajame tugevat majandust, ja kultuuri. Üks film suudab maailmale näidata rohkem kui kindral või minister suletud uste taga selgitada.
Just nüüd, kui maailm on keerulisem kui kunagi varem, peame oma sõnumi selgelt välja ütlema ja seda levitama. Film on selleks ideaalne vahend, sest me ei räägi ju lugusid ainult endale, vaid peame jagama neid teistega.
Me ei peaks pimeduses ootama hommikut, vaid kirjutama oma lood ekraanidele ja neid maailmas levitama.
Pane eduidee kirja ja võida 10 000 eurot!
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele