Palgakasvu mootoriks ei saa jääda avaliku sektori palga kasv. Maksurahast maksu laekumine ei tee ühiskonda jõukamaks, kirjutab ettevõtja Eugen Veges.
- Eugen Veges Foto: Andras Kralla
Statistikaameti andmetel on hõivatud ametikohti 587 045 (2018, IV kvartal). Miinimumpalka või sellest väiksemat palka teenib palgasaajatest ligi viiendik (hinnanguliselt 115 000). Politsei- ja piirivalveameti andmetel anti 2018. aasta esimese kümne kuuga välja 13 410 ajutist tööluba. Tegemist on töötasuga, mis meie inimeste toidulauale ei jõua. Eestis on 349 629 riikliku pensioni saajat (2018, sotsiaalkindlustusamet).
Töötuna on arvel 31081 inimest (detsembri lõpp, 2018). Nende arv on suurem, kuna kõik töötud ei võta arvele. Tuginedes mediaanpalgale (1058 eurot) ja arvestades seda, et miinimumpalka või sellest väiksemat töötasu teenib 115 000 palgasaajat, siis pole keeruline matemaatiliselt tuletada, et 600 eurost või sellest madalamat töötasu teenib vähemalt 200 000 palgasaajat. Kui erandid (teenitakse lisatulu jmt) välja arvata, siis elab Eestis niisiis hinnanguliselt 600 000 inimest (k.a pensionärid), kelle sissetulek kuus jääb alla 600 euro.
EKRE populaarsus ühiskonnas pole üllatus. Otsustusahel vajab muutmist. EKRE oli ainukeseks õlekõrreks, mida valimised pakkusid. Sellest kinnihaaramine ei tee ootuste nurjumise korral olukorda hullemaks. Varasema võimu süüdistused uue koalitsiooni aadressil on peegelpilt neist endist.
Aina maksustame
Vaadakem muret laenukoormuse kasvatamise pärast. Reformierakonna võim liitis haigekassa ja töötukassa vahendid riigi kassareserviga. Näiliselt (statistiline) riigivõlg ei kasvanud, tegelikult kasvas. Hoiatatakse maksukoormuse kasvu eest. Töötuskindlustuse maksu kehtestamisega kasvatati maksukoormust. Statistika töötuskindlustuse maksu maksuna ei arvesta, kuid see ei muuda tegelikkust. Haigusraha maksmise vähendamisega ja ettevõtjatele kohustuste panemisega on sama lugu. Tegemist on maksustamisega. Elanike sundkulusid (maksusid) on pidevalt ja jõudsalt kergitatud.
Miinimumpalk ja pension võivad kasvada, kuid sellest ei piisa. Kui võim kasvatab endale tehtavaid kulutusi kiiremini, siis pole sellest kasu. Palgakasvu mootoriks ei saa jääda avaliku sektori palga kasv. Maksurahast maksu laekumine ei tee ühiskonda jõukamaks. Tegemist on raha ühest taskust teise tõstmisega. Kui soovime luua jõukust, siis peab palgakasv tulema erasektorist.
Kümmekond aastat tagasi olime samas olukorras – palgakasvu mootor oli avalik sektor. Tollane peaminister väitis, et kui see on kriis, siis tahaks ta selles elada. Majanduskriisini ei kulunud palju aega, selle mõju (kahekohalist majanduslangust) saanuks pehmendada. Vigadest tuleks õppida.
Seotud lood
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.