Vähegi eduka tegevuse eeldus on koosmeelsus, ühine siduv eesmärk ja programm, mis eeldab ülesaamist koosluse vastandlikkusest ja erimeelsustest, kirjutab endine riigikohtu esimees ja Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Rait Maruste (Reformierakond) vastuseks Äripäevalt Eesti arvamusliidritele, ettevõtjatele ja juhtidele saadetud küsimusele, mis peaks olema uue Eesti valitsuse kõige prioriteetsem tegevussuund.
- Rait Maruste. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
See ei ole kerge ja rebendeid on näha juba enne algust. Pole näha ühendavat ideed ja ühisosa ilmavaates. Karta on, et aur ja energia ei lähe võimu teostamisele, vaid koalitsiooni kooshoidmisele ja halva mängu juures hea näo tegemisele.
Kuigi peaminister kõmistab järjekindlalt eesti inimeste heaolu parandamisest ja muust, näevad vähegi arukad inimesed selle tühisõnalisuse läbi. Tahaks teada konkreetsust, kuhu, miks ja kuidas minnakse. Seda ei ole sugugi kerge isegi mitte aimata, sest nagu on juhi tasemel väidetud, pole “koalitsioonileping kivisse raiutud”.
Seega, suurim väljakutse on koostoimimine ja selge fookuse leidmine. Kui ilmavaateliselt ollakse üsna vastandlikel äärealadel, siis suurt edu üksikute erakonnateemade teostamisel ei ole ette näha.
Ühendavaks teemaks võiks olla meie riigi pidamine, riigihaldus. Iga valija on rahulolematu ülereguleerimise, bürokraatia, avaliku sektori vohamise, suure halduskoormuse, ääremaastumise ja muuga. See on kompleks tegureid, mis on teinud meie riigi kohmakaks, kulukaks ja koormavaks. Sellest ülesaamine eeldab läbimõeldud plaani ja selle sihipärast teoks tegemist. On põhjust uskuda, et koalitsiooni osapooltel on selles kerge leida ühisosa ja üksmeelt. Eriti olukorras, kus raha avalikeks kulutusteks napib.
Kokkuvõtvalt, lootust on, kuid kindlust (veel) mitte.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.