Nõudlus ületab pakkumist: töökohti on rohkem kui tööotsijaid, eriti teenindus-, müügi- ja kaubandussfääris. Läbirääkimistel peaksid tugevamal positsioonil olema tööotsijad, eriti need, kes on tegijad, kirjutab arendusfirma Trendline juht Eero Palm.
Kuidas võiks üks tegija tööotsija olukorda targalt ära kasutada? Ei tohi leppida hooletu tööpakkujaga, pikas perspektiivis ei tule sellest midagi head. Muidugi ei ole võimalik kogenud värbajaid ära petta, jättes endast tunde, et oled tegija, kui hoiakud ja oskused sellele ei vasta. Eks see saab paari kuuga katseajal selgeks ja siis on tagasilöök seda suurem.
Ent siiski – hoolas, aktiivne ja õppimisvõimeline tööotsija peab julgelt esitama õigeid küsimusi. Toon näiteks mõned lihtsad kontrollküsimused. Kas ootused minu võimalikule tööpositsioonile on selgelt fikseeritud? Kas on olemas teenindusstandard või on muul viisil üheselt mõistetavalt sisejuhenditega selgelt näha, millist konkreetset kliendisuhtlust minult oodatakse? Kuivõrd paigas on panuse ja tulemuse mõõtmine? Kui pingutan ja isegi ennast ületan, siis mil viisil ettevõte seda jälgib-mõõdab, et tunnustada-premeerida? Kuna see töökoht on seotud korraliku energiakuluga, siis kuidas on korraldatud töötajate arendamine, välis- ja sisekoolitused? Toetamine tipp- ja keskjuhtkonna poolt? Kuidas antakse stardiväljaõpe?
Kui need asjad paigas pole, siis tuleb valmis olla, et sind visatakse vette, öeldes: “Uju ise!” Kaldale jõudes oled kulutanud korralikult energiat, aga hakkad ka peatselt uut kohta otsima.
Seotud lood
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?