Jaapan on võimalus

Lehitsen Tokyo kesklinnas maailma populaarseimat finantsajalehte Nikkei Shimbun ja avastan reklaami, mis müüb õppereisi Pekingisse võimalusega "puudutada Hiina innovatsiooni tagaaias tulevikku". Neljapäevase tuuri käigus saab külastada Hiina unicorn-ettevõtteid ja idufirmasid ning lubatakse põhjalikku ülevaadet tulevikutehnoloogiatest ja targa linna kontseptsioonist.

Sarnaseid külastuskäike müüakse tavaliselt erinevatest suurettevõtetest koosnevatele Jaapani rahakatele assotsiatsioonidele, mis õppimise eesmärgil külastavad kord aastas edukaid riike.

Pekingist tihedamini külastavad Jaapani delegatsioonid aga Shenzheni linna ning Huaweid. Olles taoliste assotsiatsioonide esindajatega suhelnud, võin kinnitada, et tagasi tullakse enamasti väga üllatunult. Shenzhen on linn, mis mitmes mõttes vastandub Jaapani traditsioonidele, olles aktiivne uute tehnoloogiate rakendaja ja noortele ettevõtjatele piiramatute võimaluste pakkuja. Õppereisid Shenzheni demonstreerivad jaapanlastele tihtipeale seda, kui kaugele on Tokyo maha jäänud kaasaegsete tehnoloogiate ja ärimudelite rakendamises.

Jaapani ettevõtted ei soovi tavaliselt võtta suuri riske, vaid üritavad rakendada juba katsetatud tehnoloogiad samm-sammult täiuslikkuse poole pürgides. Jaapan on seetõttu tugev tootmises, kuid on kehv ja aeglane uute lahenduste kasutusele võtmises, seda näiteks infotehnoloogia valdkonnas. Katsetada ei julgeta.

Samas on Hiina kiire majanduslik areng, edu uute ärimudelite, maailma esirinda jõudmine targa linna ja tehisintellekti vallas pannud Tokyot tõsiselt mõtlema oma konkurentsivõimele. Viimastel aastatel on Jaapanis aktiivselt teadvustatud vanade ärimudelite kaasajastamise vajadust, mis omakorda tähendab uute tehnoloogiate rakendamise vajaduse.

Samuti lastakse riiki lihtsamalt vastavaid oskusi omavaid välismaalasi. Hiina areng ning Jaapani enda majanduse stagneerumine ja populatsiooni vananemine sunnivad Jaapanit muutustele. Riik ja sealsed ettevõtted on küll vajaduse teadvustanud, kuid muutusi ei osata hästi ette võtta ning läbi viia. Vajadus praktiliste ning ära proovitud näidete järele on suur.

Kuigi areng Hiinas pakub jaapanlastele tihtipeale suuri üllatusi, ei soovi jaapanlased sealsete ettevõtetega liigselt koostööd teha. Vaatamata asjaolule, et Jaapani tehaste paiknemine Hiinas on tavapärane, ei julge sealsed suurfirmad Hiina ettevõtetelt soetada kriitilisi teenuseid, näiteks oma IT-süsteemide arendamiseks. Samuti teadvustavad Jaapani ettevõtjad, et kahe riigi vahel on poliitilised riskid, ajalooline usaldamatus ning kvaliteediprobleemid. Need pärsivad Hiina ettevõtetega liigse koostöö entusiasmi.

Kui eelpool mainitud õppereise korraldavad Jaapani suurfirmad Hiinasse, siis aina populaarsemaks on külastuspaigana muutunud ka Eesti. Eestist ollakse Jaapanis praegu just oma IT- ja e-riigi arengu tõttu vaimustuses ning „Eesti lugu“ on kuulda nii meedias kui ka erinevate sündmuste raames.

Samuti nähakse Eestit neutraalse partnerina, kellelt õppida. Me ei ole nende jaoks poliitiliselt riskantne riik ega ka äriliselt liigselt agressiivne, nagu näiteks Silicon Valley, mis jaapanlasi tihtipeale hirmutab.

Eesti ettevõtetel on seega selles valguses olemas positiivne pinnas Jaapani firmadega suhete arendamiseks – eriti just valdkondades, mis aitavad lahendada vananeva ühiskonna ja töökäte puudusega seonduvaid küsimusi. Lisaks pakuvad meie firmad lahendusi, mis on seotud turvalise andmevahetusega, isikuandmete kaitsega, digitaliseerimisega ja targa linnaga.

Vajadused nende lahenduste järele on Jaapani poolel pikemas perspektiivis olemas, kuid lähemas perspektiivis intensiivistuvad need huvid veelgi lähenevate olümpiamängude tõttu. Kõik need aspektid asetavad Eesti ettevõtted heasse positsiooni Jaapaniga koostöö tegemiseks uuel Reiwa ajastul.