Börs on uus pank

Viimaste kuude kohtumistel Eesti ettevõtjatega on kostunud murelikud sõnumid. Äriettevõtete finantseerimise võimalusi on oluliselt ahendanud Danske Banki lahkumine, Swedbanki mured ja Nordea ning DNB ühendamine Luminoriks. Coop Pank alles valmistub suureks hüppeks ja LHV on küll tubli, kuid ei jõua kõikjale.

Turg ja konkurents esitavad aga oma väljakutsed. Iga ettevõte vajab kapitali, kuid pankade kõrgenenud nõudmiste tõttu paistab trend olevat ettevõtjatele pigem ebasoodne. Olukord, kus raha pakkumine väheneb ja raha hind on järjest kõrgem, võib olla uus reaalsus. Ettevõtjatel tuleks seega mõelda „raamidest välja“ ning kaaluda, kas pangafinantseering on ainus ja kõige odavam ning paindlikum rahastamise allikas.

Viimasel kümnendil on paljud aktsiate ja võlakirjade börsil noteerimise teemalised vestlused Eesti ettevõtjatega suubunud argumenti, et kuni laenuraha on odav ja kiiresti kättesaadav, siis pole väärtpaberite avalikku pakkumist kui pikemat ja kulukamat protsessi mõistlik ette võtta. Nüüd on olukord aga muutunud: Eesti pankades on kokku ligi 18 miljardi euro ulatuses hoiuseid, mis sisuliselt intressi ei teeni. Paljud investorid otsivad oma hoiustele paremat tootlust ja turvalist alternatiivi.

Lahenduseks võib olla võimalus kaasata raha väärtpaberite – sõltuvalt vajadusest kas aktsiate või võlakirjade – noteerimisega börsil. Kuigi Eestis on ettevõtted seni kasutanud börsi võimalust tagasihoidlikult, on mujal maailmas börs ehk kapitaliturg tugeva ja stabiilse majanduskeskkonna tunnuseks. Majanduse ja kapitalituru vahel on selge seos – mida arenenum on börs ja mida rohkem on seal kaubeldavaid väärtpabereid, seda tugevam on riigi majandus. Kapitali kättesaadavus ja konkurents pankade ning börsi vahel annab ettevõtetele alternatiivi ja suurema paindlikkuse raha kaasamiseks vastavalt vajadusele, suurendades sellega ka töökohtade arvu ja maksutulu riigile.

Valikuvõimalus kapitali kaasamisel vähendab raha hinda ettevõtete jaoks – konkurents sunnib panku oma tasusid ja marginaale langetama. Mida aktiivsemalt kaasavad ettevõtted kapitali väärtpaberite noteerimise teel, seda rohkem kasvab ka investorite huvi börsile investeerimise vastu.

Täiendava boonusena saavad börsifirmad kaasata uut kapitali igal ajal kiiresti ja väikeste kuludega. Siin on heaks näiteks EfTEN, kelle kinnisvarafondi aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas ja kes just alustas uute aktsiate pakkumist investoritele. EfTENi hea maine ning senine edukas tegevus tähendavad investorite suurt huvi. Lisaks on börs klassikaline „turuplats“, mis annab omanikele võimaluse oma ettevõtte väärtust igal ajal hinnata ja investeeringust väljuda.

Börsil noteerimine ei ole siiski sobilik ega kättesaadav kõigile ettevõtetele, sest õiguste ja võimalustega kaasnevad ka kohustused, eelkõige kohustus olla oma tegevuses läbipaistev ja investorite õigusi ning huve arvestav. Ükski investor ei vii oma raha börsile selleks, et seda kaotada ning kõik investorid ootavad emitentidelt ausat ja lugupidavat käitumist.

Kõigile investoritele, nii välistele kui ka ettevõtte siseringi kuuluvatele, tuleb tagada võrdne juurdepääs väärtpaberite hinda mõjutavale teabele ning vältida mõne grupi investorite eelistamist teistele. Need põhimõtted ei tohiks siiski tekitada raskusi ühelegi ausale ja edasipüüdlikule ettevõtjale.