Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kalev Stoicescu: kelle huvides oleks sõjaline konflikt Hormuzi väinas?
Briti naftatankeri kaaperdanud Teheran püüab üha enam jõudu näidata, kuid võimalikust sõjalisest konfliktist Hormuzi väinas lõikaksid tõenäoliselt majanduslikku kasu hoopis teised, kirjutab kolumnist, kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.
Hormuzi väin, 21. juuli 2019. Iraani revolutsioonilise kaardiväe alus ja briti tanker Stena Impero. Foto: Hasan Shirvani / MIZAN NEWS AGENCY / AFP / Scanpix
Hormuzi väina, mis ühendab Pärsia lahte ja Araabia merd, läbib päevas keskmiselt 35% merekaudsest naftaekspordist ehk 20% kogu maailmas müüdavast naftast. Lõviosa sellest naftas (85%) läheb Aasiasse, peamiselt Jaapani, India, Hiina ja Lõuna-Korea turgudele.
USA aktsiaturg tuli viimase paari kauplemistunniga 0,7 protsenti allapoole, kui tuli teade, et Iraani väed on hõivanud Briti naftatankeri. Lisaks mõjutas turgu negatiivselt Wall Street Journalis ilmunud artikkel, et suure tõenäosusega otsustavad Föderaalreservi liikmed 0,25 protsendipunkti suuruse intressikärpe kasuks, mitte 0,5 protsendipunktise kärpe kasuks, nagu vahepeal turuosalised lootsid.
Naftafutuuride hinnad tõusid reedel üle 1% ning USA toornaftasegu hind on nädalaga tõusnud 10%, kui on üles kerkinud kartused USA ja Iraani võimalikust konfliktist, vahendab Reuters.
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.