Välistööjõud aitab leevendada pingeid tööturul, kuid Eesti keskmise palga nõue välistööjõule suurendab kunstlikult tööjõukulu ning halvemal juhul vähendab asjatult ettevõtete konkurentsivõimet, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

- Tõnu Mertsina.
- Foto: Eiko Kink
Nii nagu iga tootmiseks imporditud kaup või teenus, on ka tööjõud tootmissisend, kusjuures tööjõukulu on ettevõtetes suure osakaaluga. Eestis moodustab see ligikaudu 13 protsenti ettevõtete kogukuludest ning on tublisti üle poole nende lisandväärtusest. Kiire palga kasv on ettevõtete tööjõukulu oluliselt suurendanud. Viie aastaga on Eesti keskmine palk tõusnud kokku 39%, ettevõtete tööjõukulu isegi 47%. Kiiret palga kasvu on võimaldanud küll viimaste aastate tugev nõudlus, kuid veelgi olulisema mõjuga on olnud tööjõupuudus. Tööstuses ja ehituses on tööjõupuuduse tipp küll juba möödas, kuid teenuste sektoris (mis üldiselt vajabki rohkem töötajaid) ei ole see probleem veel leevenenud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas muuta julge idee püsivaks edulooks? Tea Varrak on hariduse vallas teerajaja, kes koos meeskonnaga pani 30 aastat tagasi aluse Audentesele – erakoolile, mis tänaseks on kasvanud rahvusvaheliseks hariduskeskuseks. See lugu ei ole ainult kooli rajamisest, vaid ka visioonist, juhtimisest ja jätkusuutlikkusest – teemadest, mis on olulised ka ärimaailmas. Mis on olnud selle eduloo võtmetegurid ja mida saame sellest tänases muutuvas maailmas õppida?