Probleem ei ole niivõrd selles, kas projekti finantseerida PPP-skeemi või laenu abil, kuivõrd konsensuse puuduses neid projekte ka päriselt ellu viia, leiab Merko Ehitus Eesti nõukogu esimees Andres Trink vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
- Andres Trink. Foto: Andras Kralla
Kui valitsusel on veendumus, et põhimaanteed tuleb neljarajaliseks ehitada, siis on raha leidmine kindlasti võimalik, ükskõik kas laenuna või PPP vormis – mõlemad on tehtavad. Kumb on riigi seisukohalt eelistatum variant, sõltub konkreetsetest lepingutingimustest. Ja siin ei tule arvestada mitte ainult raha hinda, vaid projekti kogukulu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
PPP-versiooni läbikalkuleerimist ja -analüüsimist taristuobjektide puhul välistama kindlasti ei peaks, kirjutab Tallink Grupi juht Paavo Nõgene.
Möga, et meil polegi neljarajalisi põhimagistraale vaja, ei kannata kriitikat ei majandusarengu ega ühtlasema regionaalarengu huvidest lähtuvalt, kirjutab ettevõtja ja vaatleja Raivo Vare.
Rahandusminister Martin Helme idee rahastada suuri taristuprojekte erakapitali ja riigi koostöös pole halb, oluline on ausus ja läbipaistvus ja Helme suudaks selle tagada, kirjutab Eesti Keskkonnateenuste juhatuse esimees Argo Luude.
Neljarajaliste põhimaanteede sotsiaalmajanduslik mõju oleks Eesti majandusele suur ning sellele on olemas ka otsustajate ja eliidi toetus, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
“Peaksime igapäevaselt kasutatavaid asju paremini hoidma,” räägib saates “Juhtides tulevikku” tehnikaringlust korraldava Green Dice asutaja ja juht Argo Alaniit. “Elektroonikaseadmete tootmine on selline, mida ei lubataks enam Euroopas teha – keskkonnanõuded on meeletud ja me ei taluks näiteks elementide kaevandamist, see on ränk töö.“