Oleme sisenemas teistsugusesse maailma, kus majanduskasvule tuginev optimism on jõudnud oma arengu piirimaile, kirjutab kirjanik Ülo Mattheus vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

- Ülo Mattheus.
- Foto: Erakogu
Majandust võib vaadelda n-ö kinnises mullis, mis võimaldab olla optimist. Ühelt poolt jätkab majandus mõõdukat kasvu, kuid teiselt poolt pidurdab seda Eestis kvalifitseeritud tööjõu puudus ja jätkuv palgakasv. Samas on silmapiiril suurte infrastruktuuriobjektide ehitus nagu Rail Baltic ja planeeritavad kiirteed, millel realiseerumise korral on majandust elavdav toime. See on teatud mõttes ka kriisiplaan, mis aitab Eesti majandusel toime tulla ka siis, kui muu maailma majandus jahtub.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kütuseturg alustas 2020. aastat hinnašokiga, mis järgnevaks aastaks erilist optimismi ei sisenda, kirjutab Olerexi osanik ja nõukogu esimees Antti Moppel vastuseks Äripäeva juhtide ja arvamusliidrite küsitlusele.
Olen optimist nende hulgast, kes usuvad, et alati saab minna halvemini, kirjutas ettevõtja Raivo Vare vastuseks Äripäeva küsitlusele.
Venemaa kadunud sõjakus ja Greta Thunbergi agenda jätkuv võidukäik – nii võtab 2020. aasta trendid majanduses kokku ettevõtja Jüri Mõis.
Nõudlus innovaatiliste lahenduste järele on suurem kui kunagi varem. Ettevõtted seisavad silmitsi üha keerukamate ohtudega, alates lunavara rünnakutest kuni andmetöötluse geopoliitiliste aspektideni. Samuti tuleb sammu pidada võimsate tehnoloogiliste arengutega: kvantarvutid ning ettevõtte andmete ülesed otsingusüsteemid on vaid mõned neist.