Kuldar Leis: vajame hambutu võimuleppe asemel riigile sisulist plaani

Valimistejärgsetel päevadel käivad läbirääkimised, kus rohkem või vähem üksteist tundvad partnerid peavad loetud päevade jooksul koalitsiooni moodustama, esialgne rõhk on matemaatikal ja suhete sobivusel. Avalikkus ja aeg pressivad peale, läbirääkimised toimuvad ülikiirelt ning millegigi paberile saamine tähendab palju kompromisse, mis kustutavad igasuguse konkreetsuse järgmise nelja aasta ühest riigi (või omavalitsuse) tähtsamast arengudokumendist.

Kui vaadata koalitsioonilepinguid, siis absoluutne enamik punkte algab sõnadega „laiendame“, „suurendame“, „seame eesmärgiks“, „vähendame“, „jätkame“ jne – ehk siis üldsõnalisus ilma konkreetsete numbrite või mõõdetava tegevuseta. Ma inimlikult mõistan seda, sest mõne päeva jooksul ei ole võimalik maailmavaateliselt erinevatel tegelastel midagi mõõdetavat kokku leppida. Tulemuseks on neli aastat elamist hambutu ümmarguse plaani järgi, kusjuures millegi vastu ei eksita ka, sest konkreetseid eesmärke pole. Milline eraettevõte niimoodi käituks?

Lahenduseks oleks konkreetse koalitsioonilepingu tegemine näiteks 100 päeva möödudes valitsemise algusest. Partnerid on üksteist tundma õppinud ja lepiksid kokku selgemad eesmärgid peaaegu neljaks valitsemisaastaks, aluseks udused punktid esialgsest koalitsioonilepingust.

Ilmselt ainukese inimesena Eestis, sest kedagi see leping ju täna enam ei huvita, võtsin ette 2019. märtsis tehtud koalitsioonilepingu ja teen omalt poolt mõned ettevõtlust puudutavad täiendused, mis oleksid sobinud valitsuserakondadel teha mullu suvel. Usun, et neid ellu viia proovides oleks Eesti edukas ja me ei rehmaks tülpinult käega, kui valitsuse majanduspoliitikast jutt tuleb.

1) Praegu koalitsioonilepingus: vähendame ka edaspidi ettevõtjate halduskoormust ning bürokraatiat. Rakendame andmete kogumisel ühekordse küsimise põhimõtet. Uus, täpsem sõnastus: aastast 2021 peab ettevõte riigile esitama 130 aruande asemel 50 aruannet.

Minu selgitus: vaatamata väidetavale nullbürokraatia projekti elluviimisele pole ettevõtetel senini tegelikult aruannete esitamise arv vähenenud.

2) Praegu: viime Tallinnast igasse maakonnakeskusesse ühe riigiasutuse või riigile kuuluva ettevõtte. Seame eesmärgiks viia nelja aastaga 1000 täiendavat töökohta Tallinnast välja. Uus: aastaks 2022 töötab 60% valitsussektori töötajatest väljaspool Tallinna, eelkõige back-office´i töötajad kaugtööna.

Selgitus: vastuseisu tõttu ei ole reaalne tervete asutuste Tallinnast väljakolimine, teostatav on tugifunktsiooni töötajate kaugtöö üle Eesti. 60% tuleneb elanike arvu proportsioonist.

3) Praegu: seame eesmärgiks tõsta riigi poolt teadus- ja arendustegevuseks eraldatavate vahendite tase vähemalt 1%ni SKTst. Peame oluliseks erasektori investeeringute osakaalu tõusmist teadus- ja arendustegevusse. Uus: alates 2021 on riigieelarves teadus- ja arendustegevuseks eraldatud vahendid 1% SKTst.

Selgitus: valimiseelne erakondadevaheline kokkulepe tuleb ellu viia, Eesti ei saa edukaks ilma teaduse ja ettevõtluse koostööta.

4) Praegu: anname erainvestoritele võimaluse investeerida praegu riigile kuuluvatesse äriühingutesse. Selleks müüme osaluse nendes riigi äriühingutes, mida riik strateegiliste huvide tõttu omama ei pea. AS Eesti Teed (100% müük), AS Operail (kuni 49% müük). Kapitalituru arendamiseks ja riigile kuuluvate ettevõtete juhtimise parandamiseks viime teatud riigi äriühingute vähemusosalused börsile, arvestades rahvaaktsia põhimõtetega. Nt Enefit Green (kuni 49%). Uus: viime börsile või müüme 2023. aastaks enamusosaluse riigi äriühingutes Eesti Teed, Operail, Enefit Green, Tallinna Sadam, Eesti Post, Eesti Loto, Riigi Kinnisvara.

Selgitus: riik ei pea omama konkurentsitingimustes toimivaid ettevõtteid. Äärmisel juhul võib jääda vähemusosanikuks ja müüa vähemus, kui väärtus on tõusnud.

5) Praegu: seame eesmärgiks muuta arvestatava kasutusega kruusateed 2030. aastaks tolmuvabaks. Uus: ehitame igal aastal 200 km kruusateid tolmuvabaks.

Selgitus: määrame konkreetselt ära, kui palju teid igal aastal tolmuvabaks saab, sest kogu ehitus ei pea jääma 2030. aastaks.

6) Praegu: seame eesmärgiks põhimaanteede (Tallinn–Tartu, Tallinn–Narva, Tallinn–Pärnu) neljarealiseks väljaehitamise. Analüüsime täiendavaid finantseerimisvõimalusi. Uus: esitame 2020. aastal ajaplaani kolme põhimaantee neljarajaliseks ehitamise kohta lõikude kaupa

Selgitus: vajame konkreetset plaani – millal, mis lõigud, mis planeeritav kiirus, milline finantseering.

Covid-19 on toonud olukorra, kus Euroopast on kadunud eelarvepiirangute tont ja Eesti saab võtta vajadusel intressita laenu, kusjuures koalitsioon ja opositsioon ei istu küll lähedalt ühise laua taga, aga mõistavad olukorra tõsidust ja lahenduste vajadust ühtemoodi.

Ehk see halb olukord annab Eestile hea võimaluse, kus kõik on valmis üles näitama omakasupüüdmatust ja riigimehelikkust, et teha Eesti tuleviku jaoks väga olulised otsused üheskoos, ilma tagamõtteta, et kes võtab poliitilise punkti.

Tõin ülalpool küll näited vaid kehtivast koalitsioonilepingust, aga kriisi tingimustes oleks meil vaja helged poliitilised ja majanduslikud pead virtuaalselt kokku panna ning uue tõusu alged kokku leppida, olgu selleks kas või ühe näitena teaduse rahastamine 2%ni SKTst. Väiksed targad paindlikud võidavad igas kriisis, investeerime kokkuleppel pikka edu silmas pidades.