Uuringud näitavad, et tänavu paljude ellu tulnud kaugtööl on nii plusse kui miinuseid, kirjutab TalTechi ärikorralduse instituudi lektor Sigrid Kontus.
- Sigrid Kontus. Foto: Erakogu
Töötajatele, kel puudus varasem kaugtöö kogemus, oli möödunud kevad suur väljakutse, sest tuli harjuda uue olukorraga. Igas töökeskkonnas on erinevaid segavaid faktoreid. Tavapärases kontoris on selleks jutustavad kolleegid, muu müra (nt printer, kohvimasin, tehnoseadmed, aga ka n-ö kontsaklõbin), ebasobiv mikrokliima jms.
Seotud lood
Kui soovime, et Eesti oleks jätkuvalt tuntud kui innovaatiline e-riik, peab arengutega kaasas käima ka tööõigus, kirjutavad Soraineni vandeadvokaat Karin Madisson ja advokaat Nele Suurmets.
Kaugtöö on mõtteviisi, mitte digitaliseerumise küsimus, kirjutab tarkvara- ja tootearendusettevõtte Mooncascade OÜ tegevjuht Anu Einberg.
Arvamusliidrid – ettevõtjad, juhid, ühiskonnategelased – annavad eelolevaks sügiseks hoiaku, milles kajastub eeskätt enesekindlus.
Ettevõtted on kolinud traditsioonilistest kontoritest digilmaailma ning töötajate päevad on täitunud virtuaalkoosolekutega. Maailmas on pead tõstmas uus nähtus Zoom fatigue, mis hõlmab endas väsimus- ja läbipõlemistunnet rohketest videokoosolekutest, kirjutab MySpotit asutaja Hardi Kinnas.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.