USA presidendivalimised on ajalooliselt võitnud kandidaat, kes suudab innustada suuremat sihtrühmade paletti. Kas ka seekord, küsib TLÜ poliitikasotsioloogia dotsent Mari-Liis Jakobson Äripäeva presidendivalimiste sarjas “Homse Ameerika nägu”.

- Lava ootab staare. Täna astuvad Clevelandis Ohios publiku ja vaatajate ette Donald Trump ja Joe Biden, et pidada maha esimene suur valimisdebatt. Foto: Anti Veermaa
On üks töökoht, kuhu pürgijatest pole kunagi puudust olnud. Kandidaate jagub, hoolimata sellest, kas töökäsi on üle või puudu, struktuurselt või nominaalselt. Töökonkurss, mille võitja võtab koha sisse USA Valge Maja ovaalkabinetis, on klassikaliselt toimunud n-ö keskele surumise põhimõttel. Kuna hindamiskomisjon on väga suur, võidab kandidaat, kelle platvorm leiab vähim vastuseisu ning kes äratab suurimas hulgas komisjoni liikmetes isiklikku sümpaatiat.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.