Praegusel kujul riigieelarve (sh kohalikud eelarved) on oma aja ära elanud. Vajame restarti, kirjutab ettevõtja Indro Maalman arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Riigieelarve ja selle koostamise protsess on liiga keeruline, isegi koostajad ja finantsinimesed ei saa sellest aru, rääkimata tädi Maalist või onu Heinost. Ka on riigieelarve eesmärgid ja mõõdetavad tulemused liiga ähmased, reageerimine muutustele aeglane, seos tegevuse ja tulemuse vahel nõrk jne.
Tööstuse kui Eesti majanduse selgroo juhtimine selge tööstuspoliitikaga on riiklikult tagaplaanil, ometigi on sektoril märkimisväärne roll nii Eesti SKPs kui ekspordis. Kuidas teha Eestist aastaks 2035 kõrgtehnoloogiline ja nutikas tööstusriik, kirjutab Incap Corporationi president Otto Richard Pukk konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui võtta ära võimalus muudkui juurde toota hävitatud looduse ning mahajäetud asustusega kohti, leiaksime ka uusehitistele loomingulisemaid lahendusi, kirjutab end unistajaks nimetav Kadri Vahar arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks olla nüüdisaegse kõrgtehnoloogilise tootmise eestvedaja, kirjutab koolitaja ja tootmisjuht Ingrid Joost arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.