Kinnisvaraanalüütik: arendajad püüavad võimalikult kiirelt uusi kortereid turule tuua
Olenemata ligi 1500 korteri lisandumisest esimeses kvartalis on vabade uute korterite laojääk endiselt üsna väike ning hindade tõus jätkub järsult kasvanud ehitusaktiivsuse taustal ka lähitulevikus, kirjutab Arco Vara kinnisvaraanalüütik Mihkel Eliste.
Kopli liinide elamurajooni ehitus. Foto: Andras Kralla
Tänavu esimeses kvartalis esitati Tallinnas ehituse alustamise teatisi 1480 korteri kohta. Tegu on senise kasvutsükli vältel suurima korterite arvuga, mille ehitustegevust on ühes kvartalis alustatud. 2020. aasta esimeses kvartalis alustati pelgalt 503 korteri ehitamist.
Värske küsitluse järgi on viimase kvartaliga suurenenud nende hulk, kes kavatseb teisest pensionisambast välja võetud raha investeerida kinnisvarasse ja ise edasi investeerida.
Tänavu esimeses kvartalis tehtud kinnisvara ostu-müügitehingute koguväärtus oli 1,15 miljardit eurot, millest suurem on tehingute koguväärtus olnud vaid eelmise aasta neljandas kvartalis ja 2006. aastal.
Kinnisvaraturg on oma olemuselt stabiilne ja tekkinud anomaaliad väga pikaks ajaks püsima ei jää. Buumi-, mulli- või defitsiidimõtete asemel tasub vaadata suurt pilti ja meelde tuletada sektori toimimise põhitõdesid, mis ennekõike selle käekäiku dikteerivad, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Kinnisvaraturul on praegu huvitav aeg. Nõudlus ületab ekspertide sõnul pakkumist – see tähendab, et müüjatel on tehingute tegemisel rohkem võimu kui ostjatel. Sellest hoolimata on võimalik kinnisvaralt allahindlust saada. Millistel juhtudel, mis tingimustel ja vormis on ostjal võimalus hind soodsamaks kaubelda? Sõna saavad eksperdid.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”