Projektijuhtimist nähakse üha enam kui üldist oskust, mis on kõikjal rakendatav. Haridussüsteem peab mõtlema aastaid ette, et vastata tulevikus tööturule sisenevate koolilõpetajate ootustele, kirjutavad Arvi Kuura, Reet Soosaar, Taavi Tamberg ja Ain Hinsberg Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist.

- Ülevalt vasakult: Arvi Kuura, Reet Soosaar, Taavi Tamberg ja Ain Hinsberg
- Foto: Erakogu
Erineval moel, sõnastuses ja tasemel annab äri- ja ettevõtlusmaailm pidevalt märku, et tööjõuturule sisenejatel on puudu töös ja äris vajalikest rakenduslikest oskustest. Kuid mitte ainult: lisaks sellele nappivat ka elus toime tulemise oskustest. Viimaste all peetakse ilmselt silmas 1999. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni määratletud ja 2012. aasta UNICEFi poolt loetletud kultuuriüleseid teemasid – otsuste tegemine ja probleemide lahendamine, loov ja kriitiline mõtlemine, suhtlemisoskused, eneseteadvus ja empaatiavõime, enesekehtestamine ning emotsioonide ja stressiga toimetulek.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tänapäeva noortele seatakse tihtilugu kõrged ootused – tuleb olla kiire õppija, kohanemisvõimeline ning tark ajakasutaja. Kui sellele lisada siht saavutada edu nii õpingutes kui ka tippspordis, tekib valem, mida vähesed suudavad tasakaalustada. Just seda kombinatsiooni nimetatakse kaheseks karjääriks, mis on tänapäeva üheks arengusuunaks noorsportlaste karjääri kujundamisel.