„Mitu väärtpaberit mahub ühele kontole?“ mäletan väikeinvestori küsimust finantsinspektsioonile, kui vahetult enne eelmist kriisi pakuti avalikkusele ühe tuntud ettevõtte aktsiaid, kirjutab finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm inspektsiooni blogis. Headel aegadel kaob lettidelt kõik, mida pakutakse. Suures ostujanus kipuvad aga riskid ununema.
Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm. Foto: Liis Treimann
Üks on asi investeerimismaailmas päris kindel – headele aegadele järgnevad halvad ajad. Head ajad annavad hoogu aruteludeks ka finantsvabaduse teemadel. Uusi eksperte on veebikülgedel palju, nõuandeid on seinast seina. Kes soovitab restoranidest loobuda ja kodus süüa, kes tükk-tükilt endale indeksifondi osakuid soetada. Eks nad kõik ongi säästmisele suunatud või finantsharidusele hästi kaasa aitavad soovitused. Iseasi, kas nende suuniste järgimine toob kaasa ka lubatud finantsvabaduse.
Paljud Tallinna börsi investorid spekuleerivad, et praegu kontodele jõudvast II samba pensionirahast võiks osa vähemalt kohalikule börsile jõuda ja hindu veelgi üles viia. Suured liikumised võivad tabada just väiksemaid ettevõtteid, aga üldiselt saab mõju olema vaid kaudne.
Twitteris ja Redditis kogunev “las lennata”-suhtumisega jaeinvestorite hord on asunud riskifonde surnuks trampima, kasutades tööriistadena esimesi ettejuhtuvaid aktsiaid.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.