Tarneprobleemid on löönud tõsiselt kõiki automüüjaid. Kliendid on pahased ning nende rahulolu tõsta keeruline, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi aastaraportile antud kommentaaris.
- Inimene uudistamas müügisaalis autot. Pilt on illustreeriv. Foto: Raul Mee
Mootorsõidukite turg on näidanud käesoleval aastal kahte erinevate palet. Esimene poolaasta tootis arvestatavat kasvu ning oli lähedal 2019. aasta ehk pandeemia-eelsetele numbritele. Seevastu teine poolaasta ei tõota tulla hea, kuna kiibikriis on tabanud enamikke tootjaid ning autode kättesaadavus kehvake ja tarneajad oluliselt pikenenud.
Kõik suured autotootjad kurdavad tarneprobleemide üle. Harvad ei ole juhused, kus tellitud autole antakse mitu tarnetähtaega, kuid enamikke neist ei suudeta täita. Praeguseks on tootjad kinnitanud, et tarneraskused kanduvad üle aastasse 2022, ning loodavad, et turg normaliseerub 2023. aasta alguses.
Detailsemalt Eesti uute autode müüginumbreid vaadates selgub, et teisel poolaastal vastas ootustele vaid juuli ning alates augustist on müük näitamas langust, sest autosid lihtsalt ei ole võimalik kätte anda.
Seotud lood
Põhiliselt kiipide puudusest tekkinud tarneraskuste tõttu müüdi septembris Euroopa Liidu riikides vaid 718 598 uut sõiduautot, mida on 23,1% vähem võrreldes möödunud aastaga.
Volvo Car AB müük langes oktoobris viiendiku võrra, sest ettevõte maadleb tarneahela probleemidega. See on järjekordne märk, et 2021. aastast saab autotootjate jaoks taas kehv aasta, vahendab Bloomberg.
Karmistunud heitmenormide tõttu vahepeal müügilt kadunud, kuid N1G-kategooria kaubikuna Euroopa turule tagasi vingerdanud Suzuki Jimnyst vahvamat tarbesõidukit Eestis ilmselt ei leia.
Sõidukite hooldust on ootamas lähiaastail suured muutused, millesse tasub ettevõtetel investeerida juba täna, kirjutavad innovatsiooni arhitekt Rando Pärna ja innovatsiooni õigusekspert, TalTechi doktorant Kätlin Joala.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.