Elektri hinna tõus on suure jama väike algus. Keskendugem lahendustele ehk tarbimise nutikale juhtimisele, kirjutab energiatõhususvaldkonna visionäär Aivar Uutar.

- Aivar Uutar
- Foto: Andras Kralla
Kõrgete energiahindade aeg on tulnud, et jääda. Kas see tähendab, et riik jääbki energiaarveid kompenseerima? Kes natukenegi arvutada tahab ja viitsib, näeb, et see pole jätkusuutlik, ratsionaalne ega ka võimalik. Aga olgu – kui on tehtud poliitiline otsus, et piltlikult üleöö tekkinud energiakulude tõus hüvitatakse, siis tasuks seda teha vähemasti läbipaistavalt ja võimalikult vähese halduskoormusega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Finantsturud näivad ennustavat, et Euroopa pikaleveninud eksperiment negatiivsete intressimääradega on lõppemas. Seda, kas tõesti, ja milline on selle mõju majandusele, analüüsib SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Aavo Kärmas soovis saada presidendiks
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas soovis saada presidendiks. Naljaviluks välja käidud mõtte kohta ütleb ta aastaid hiljem, et "ära iial ütle iial".
Käimasolev energiahindade kasv paneb kodumaised põllumehed ja toidutootjad väga suure surve alla. Kui valitsus neile konkreetsete abimeetmetega võimalikult kiiresti appi ei tule, siis ähvardab nimetatud sektori ettevõtteid pankrotilaine, kirjutab endine maaeluminister, riigikogu maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (Keskerakond).
„See algas vajadusest. Meil oli materjal, aga me ei teadnud veel, mida see pikas plaanis suudab,” meenutab Karl Pärtel, tuleviku ehitusmaterjali tootev Myceeni kaasasutaja. Sarnase tee läbis ka kaugseirega tegelev ettevõte KappaZeta, kes soovis paremini modelleerida metsamahu ja -kõrguse hindamist satelliidifotodest tulenevast informatsioonist. Mõlemal juhul oli lahenduseks kaasata oma meeskonda ülikoolist teadlased. Mitte konsultatsiooniks, vaid väljundipõhiseks koostööks.