Eesti peab senisest heidutuse hoiakust orienteeruma uuele suunale ja olema valmis reaalse sõjalise konflikti korral agressiooni lõpetama. See tähendab agressori hävitamist, kirjutab kaitseväe juhataja kindralleitnat Martin Herem.
- Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem. Foto: Andras Kralla
ETV saates "Esimene stuudio" küsis saatejuht Andres Kuusk minult, kas Eesti kaitsevõime saab lähiajal nii tugevaks, et isegi sõgedal naaberriigi juhil ei teki kiusatust meid rünnata. Ma vastasin sellele, et ma ei usu eriti enam heidutusse. Ukrainasse tungimine oli ilmselgelt sõge, ikka läksid. Ma usun ainult ühte asja – et me peame olema valmis selleks, et nii palju, kui agressor üle piiri tuleb, ta ka otsa saab. Eelpool toodu on tekitanud küsimusi ja ma proovin järgnevalt seda selgitada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
"Kaotame heaolus lähikuudel väga palju"
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi sõnul võiksid ettevõtjad praeguses olukorras hoiduda paanikast. „Natuke kurvastusega vaatan ka Ukraina olukorda ja ma ei saa öelda, et saaks midagi paremini teha. Aga me peame kindlasti oma tööstust, põllumajandust või üleüldse normaalset elutegevust hoidma töös kuni kõige viimase hetkeni. Seda lihtsam on hiljem seda kõike ka taastada, kui seda peaks vaja minema.”
Vaja – siis vaja! Kui kaitse-eelarve vajab erakorralist rahasüsti, siis teeme selle nüüd ära, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Suur intervjuu!
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem soovitab ettevõtjatel hoiduda paanikast, sest investeerimis- ja majandustegevuse lõpetamine on vesi Venemaa veskile.
Kaitseväe juhataja Martin Herem rääkis, et kuna suur osa riigikaitsele erakorraliselt suunatud 380 miljonist eurost kulub laskemoonale, toob see tööd Eesti ehitajale, kes peavad laskemoonaladusid juurde ehitama.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.