Euroala mootoriks ristitud Saksamaa majandus on hakanud puterdama. Sealsed hädad mõjutavad negatiivselt ka Eesti eksportijate väljavaadet, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädala kommentaaris.
- SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: SEB
Viimased kuud ei ole majanduslikus plaanis olnud imetabased pea kusagil Euroopas. Hinnad paisuvad, tellimused kahanevad ja inimeste ostuind vaibub. Kõige teravamalt on majanduse jahenemine endast märku andmas riigis, mida armastatakse tavaliselt esile tuua pigem positiivse etalonina – Saksamaal. Kui keskmiselt kasvas euroala riikide SKP teises kvartalis aastases võrdluses keskmiselt pea 4%, siis Saksamaal piirdus tõus 1,8%ga. 2022. aasta esimese kvartaliga võrreldes kujunes majanduskasvuks aga suisa ümmargune null.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viljandis kuivtoidupakke tegeva Tactical Foodpacki juht Sverre Puustusmaa soovitab tootmist laiendavatel Eesti ettevõtetel julgelt Lääne-Euroopas ringi vaadata – võib selguda, et mõnda n-ö kallisse riiki uue tehase rajamine tuleb kodukamaral toimetamisest odavam.
Kliendid enam hinnatõusu vastu ei võta, levib hirm gaasi normeerimise ees: see on pannud Saksa autotootjad tulevikku vaatama senisest ettevaatlikumalt.
Reedel teatas Eurostat, et rekordilise inflatsiooni taustal oli euroala majanduskasv siiski tugev. Nii tugev, et ületas analüütikute ootusi.
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.