Riigiasutused piiravad juurdepääsu avalikule teabele liiga kergekäeliselt. Ametnikud on jäetud normide tõlgendamisel ja rakendamisel üksi, mistõttu piiratakse juurdepääsu igaks juhuks, et pärast ei tekiks mingit jama, kirjutab õigusteadlane Kärt Pormeister
Arenguseire Keskuse blogis.

- Pilt on illustreeriv Foto: Meeli Küttim
Üks väga levinud aluseid dokumendile “asutusesiseseks kasutamiseks (AK)” märke külge pookimiseks on viide eraelu kaitsele. Olen isegi sattunud tobedasse olukorda, kus mu enda pöördumine ministeeriumi poole ning ministeeriumi vastus said AK-märke juurde pelgalt seetõttu, et pöördumise lõpus ja ministeeriumi vastuse alguses olid kirjas mu nimi ja staatus Tartu Ülikooli doktorandina. Pöördumine ja vastus olid sisult puhtakadeemilised ning puudus igasugune puutumus eraelu või millegi muu tundlikuga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.