Juristid: rebrändime sookvoodid. Aitab valehäbist ja riigi tegevusetusest!
Eestis on börsifirmade sookvootide direktiivi käsitletud justkui sotsiaalabi naistele, mis on täielik väärarusaam, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partner Maria Pihlak ja advokaat Elina Mizerova.
Maria Pihlak ja Elina Mizerova. Foto: Erakogu/Sorainen
Mõni aeg tagasi avaldas Äripäev ülevaate, kus viidati, et Euroopa Liidu sookvootide direktiiviks tituleeritud direktiivi 2022/2381 järgi vilguvad Tallinna börsil noteeritud ettevõtted puhta punases. Viieteistkümnest ettevõttest vastab kehtestatud nõuetele vaid kaks.
“Kui mind võetaks kuskile juhatusse või nõukogusse sellepärast, et ma olen mees, siis ma ei tahaks seda töökohta," ütleb Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees Raul Puusepp. "Ma usun, et naistel on samamoodi."
Ainuüksi sookvootidest rääkimine ajaks börsifirmasid eneseregulatsiooni tegema ja naisi juhtimisse kaasama, leidsid ajakirjanikud saates „Äripäev eetris“.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.