Suhtekorraldaja: üüratuid eurotoetuste tagasinõudeid toidab riigi formalism
Üle Eesti rulluv kohtuasjade laine seoses eurorahade tagasinõuetega on õpikunäide valesti püstitatud mõõdikutest ning formalismi takerdumise tagajärgedest, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama (TUUM Consulting).
OÜ TUUM Consulting asutaja, kommunikatsiooniekspert Põim Kama. Foto: Erakogu
Viimase Euroopa Liidu programmiperioodi lõpus said paljud raha taotlenud sihtasutused, omavalitsused ning ettevõtted oma üllatuseks Riigi Tugiteenuste Keskuselt (RTK) suure tagasinõude, mis enamikul juhtudest oli koguni 25% ehk neljandik projekti kogumaksumusest. Peamiselt on RTK hinnangul tagasinõueteks alust põhjusel, et taotleja on teinud mõne tehnilise eksimuse hangete läbiviimisel, kusjuures taotlejad ise sellega ei nõustu.
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Riigil on raskusi eurotoetuste kasutamisega, sest eelmisel aastal kulutati 588 miljonit eurot plaanitust vähem, mis tähendab, et kasutati 61 protsenti kavandatust. Tänavu on esimese poole aastaga tarvitatud vaid viiendik ehk 276 miljonit eurot kavandatud välistoetustest.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.