Üle Eesti rulluv kohtuasjade laine seoses eurorahade tagasinõuetega on õpikunäide valesti püstitatud mõõdikutest ning formalismi takerdumise tagajärgedest, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama (TUUM Consulting).
- OÜ TUUM Consulting asutaja, kommunikatsiooniekspert Põim Kama. Foto: Erakogu
Viimase Euroopa Liidu programmiperioodi lõpus said paljud raha taotlenud sihtasutused, omavalitsused ning ettevõtted oma üllatuseks Riigi Tugiteenuste Keskuselt (RTK) suure tagasinõude, mis enamikul juhtudest oli koguni 25% ehk neljandik projekti kogumaksumusest. Peamiselt on RTK hinnangul tagasinõueteks alust põhjusel, et taotleja on teinud mõne tehnilise eksimuse hangete läbiviimisel, kusjuures taotlejad ise sellega ei nõustu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Riigil on raskusi eurotoetuste kasutamisega, sest eelmisel aastal kulutati 588 miljonit eurot plaanitust vähem, mis tähendab, et kasutati 61 protsenti kavandatust. Tänavu on esimese poole aastaga tarvitatud vaid viiendik ehk 276 miljonit eurot kavandatud välistoetustest.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.