Euroopa Keskpank jätab oma teadetes info vaatleja eest peitu, osalt tahtlikult, osalt sellepärast, et nad ei tea ise ka paremini, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
- Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul. Foto: Äripäev
Euroopa Keskpank tõstis intressid sajandi alguse tasemele. Intresside tõstmisega on selleks korraks kõik. Võib-olla üks väike tõus veel. Äkki kunagi tulevikus veel üks.
Euroopa Keskpangal on pooleli tänamatu töö, kus ühelt poolt tuleb kontrolli alla saada inflatsioon, mille mitmed põhjused ei tulene üldse Euroopast. Ja teisalt võiks vältida seda, et kogu Euroopa majandus jahutatakse nullpunktist allapoole.
Keskpanga kommunikatsioonist on kadunud üleskutse mõistmaks, et “meil on veel vaja (pikk) tee läbi käia”. Selle asemel on “me sõltume jooksvatest andmetest” ja sõnum, et septembris võidakse otsustada nii järgmise tõusu poolt kui ka senise taseme juurde jäämise poolt. Aga üks on kindel: intresse veel ei langetata.
Euribor, mis inimesi erinevalt keskpanga intressidest tõesti otseselt mõjutab, püsib kuskil 4 protsendi piirimail ja Swedbanki analüütiku Tõnu Mertsina sõnul jääb 3,5 protsendi tasemele vähemalt järgmise aasta lõpuni.
Mida siis edaspidi vaadata, et keskpanga otsustest aimu saada? Keskpanga president Christine Lagarde ütleb, et vaatama peab inflatsiooniprognoosi, alusinflatsiooni aeglustumist ja seda, kui palju keskpanga poliitika vähendab majanduses aktiivsust.
Teenuste ja kohalike kaupade hinnatõus ei ole veel seisma jäänud.
Kurikuulus alusinflatsioon tõusis Eurostati andmetel euroalal mai 5,3 protsendilt juunis 5,5 protsendini. Mis sest, et inflatsioon on kahekohalistelt numbritelt tasanenud 5,5 protsendile, keskpankureid see ei kõiguta, hinnatõus ei taha kuidagi alaneda. Inimestel näikse veel raha olevat. Kaupmeestel näikse olevat veel julgust hindu tõsta. Energiahindade langus ei taha kuidagi teistesse hindadesse jõuda, teeb märkuse ka Lagarde.
See,
kas Ühendriikides on intressitõusudega ühele poole jõutud, milline on euro-dollari kurss, kas euroala majandus võiks minna langusse (esimeses kvartalis jäi napilt nulli) või kas inimesed ei jõua äkki enam kodulaene maksta, keskpankureid ei kõiguta. Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde’i kulm läheb kohe kortsu, kui sel teemal pressikonverentsil küsitakse. Tema ülesanne on saada inflatsioon alla.
Äriaktiivsus kukkus kiiresti
Seotud lood
Lisatud president Lagarde'i kommentaarid
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas tõsta keskpanga püsihoiustamise intressi 3,75 protsendile, mis on nüüd alates 2000. aasta lõpust kõrgeimal tasemel.
Euroala äriaktiivsus langes juulis ootamatu kiirusega, selgub HCOB euroala ostujuhtide PMI indeksi kiirhinnangust. Kolmas kvartal algab majanduses nõrgalt ning see võiks mõtteainet anda ka neljapäeval kogunevatele Euroopa keskpankuritele intressiotsuste tegemisel.
Euroopa Keskpank teeb veel kaks intressitõusu, kuid intressi langus tuleb heal juhul alles aasta pärast, kardavad analüütikud.
Põud, viirused, El Niño: suhkru hinna tõusuks põhjuseid jagub ning hinnaralli võib kaasa tuua ebameeldivusi kogu toidusektorile.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.