Maksutõusud on eelarves üksnes pool rehkendust. Ühiskond nõuab rehkenduse teist poolt – riigi kulude kokkuhoidu, kirjutab riigikogu Eesti 200 fraktsiooni esimees Marek Reinaas.
- Riigikogu Eesti 200 fraktsiooni esimees Marek Reinaas. Foto: Meeli Küttim
1997. aastal ütles president Lennart Meri legendaarse lause: „Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.“ See on maamehelikult optimistlik tarkus. See tähendab, et viletsatel aegadel tuleb teha ellu jäämiseks nutikaid, julgeid ja tulevikku vaatavaid otsuseid, mis päriselt toovad kaasa muutuse ja jõudmise uuele tasemele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuigi esimese poolaastaga pani rahandusministeerium 400 miljoni euroga oma arvestustes mööda, tuleb teise poolaasta kulude kasv võrdlemisi sünge.
Kõik raha on otsas, ükski ministeerium raha juurde ei saa, president ka mitte, sest valitsussektori rahaline seis paneb varsti Euroopa Liidu sekkuma. See kevadine maailmalõpukuulutus ei ole tõeks saanud ning prognoosid on tuletatult kuskil miljardi euroga mööda pannud.
Sel nädalal selgus, et riigieelarve puudujääk on kordades väiksem, kui kevadel prognoositi, kuid peaminister Kaja Kallas manitseb veel hõiskamast.
Rahandusminister Mart Võrklaev sõnas valitsuse pressikonverentsil, et valitsus teeb jätkuvalt kokkuhoiuplaane ja temani jõudis ministritelt juuli lõpus 120 ettepanekut.
Ettevõtet ostes ja müües sõlmitakse siduv hinnakokkulepe alles üsna lõpus, kui on hinnatud firma väärtus ja tehtud hoolsusaudit ehk due diligence raport. Teinekord võib sellest selguda, et miljoniga kasumis ettevõte on hoopiski miljoniga kahjumis, räägiti saates.