Eesti reisiportaalides jagatakse lisaks Poola hüppeliselt paranenud kiirteede infole aktiivselt nõu ja kogemusi, kuidas suvist autoreisi ühildada kaubareisiga. Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri pajatab, kuidas me selleni jõudsime ja mis saab edasi.
- Poola suuruselt teise linna Łódźi üheks tõmbenumbriks kujunenud hiiglaslik kaubanduskeskus Manufaktura. Foto: Erakogu
Eestlased käivad taas ostureisidel
Mäletan lapsepõlvest hästi seda elevust, kui saime teada, et mõni sõber või sugulane on minemas välismaale. Loomulikult oli oluline võimalus näha ja veidigi kogeda teistsugust elulaadi kui trööstitu ja armetu Nõukogude Liit seda 1980. aastatel pakkus, kuid kaugelt mitte ainus põhjus rõõmustamiseks.
Mitte vähem tähtis ei olnud, et välisreis tähendas saada kvaliteetseid riideid, jalatseid, helikassette, muusikakeskusi; “kapitalistlikku põrgusse” reisides isegi banaane – nimekiri oli lõputu. Kõike seda, nagu hästi teame, okupeeritud Eestis enam kui nappis ning reise väljapoole “nõukogude sotsialistlikku paradiisi” nähti toona paljuski kui kaubareise.
Mäletan hästi sel ajal seltskonnas levinud viktoriiniküsimust – nimeta 80 kilomeetri kaugusel Tallinnast asuv linn, kus poes on kõike saada (vihjena, Paide oli loomulikult vale vastus). Nii oligi toona soov saada tagasi kaotatud vabadus kantud kõige muu ja olulisema kõrval ühtlasi ka unistusest saada samasugune elu, nagu see oli teisel pool raudset eesriiet.
Kus kaubaküllus, toodete valik ning kvaliteet olid võrreldes Nõukogude tegelikkusega otsekui teiselt planeedilt. Kus minek kas või naaberriiki ei tähendanud alati ka poodide läbikammimist, leidmaks lastele hädavajalikud spordijalatsid või endale mugav jope. Nagu seda tollal juhtus sageli isegi Lätis käies.
Eiffeli torni vaatama, päriselt
Taasiseseisvumise järel kaua oodata ei tulnudki. Kiiresti täitusid otsekui imeväel kaupluste letid ja sissetulekudki paranesid sedavõrd, et see mis veel kümnend varem tundus olevat sama kättessaamatu nagu tähed taevas, oli ühtäkki osa igapäevasest normaalsusest. Reisid välismaale hakkasid aga tõepoolest tähendama ennekõike võimalust tutvuda varem üksnes tele-ekraanilt ja raamatutest tuntud Eiffeli torni ja Ateena Akropoliga.
Koju naaseti nüüd kuulsat Pisa torni kujutavate nipsasjakeste, Colosseumi kaunistusega T-särkide ning külmkapimagnetitega. Sekka vürtsid Egiptusest, haruldasemad veinid Itaaliast ning šokolaad Belgiast. Ehk tavaliste suveniiridega. Sest kodus oli kõik vajalik olemas ja välisreis polnud enam kaubareis.
Veel enam, tõelise taassünni tegid läbi ka meie enda kodumaised brändid ja tooted. Tean minagi mitmeid põhjamaalasi, kes usinasti külastasid meie kauplusi, et osta Baltmani ülikondi, ja põhjaameeriklasi, kellele vägagi meeldisid Montoni teksad.
Vahemere vaatlus
Lauri Vahemeri on endine ametnik ja konsultant, keda töö ja elumere lained on paisanud nii Vanasse kui Uude Maailma. Neil päevil toimetab ta peamiselt Lõuna-Euroopa riikides. Äripäeva rubriigis "Vahemere vaatlus" jagab ta kogemusi ja tähelepanekuid riikide ning rahvaste eripärast ning kõrvutab neid Eestiga. Eelmises blogipostituses
tuletas ta meelde Via Baltica tähtsust.
Seotud lood
"Miks peaks välisinvestor eelistama Tallinna või Pärnut Gdanskile või Valenciale?"
Eesti ja Läti on jätnud meie üliolulise transpordikoridori ehk Via Baltica arendamise unarusse, see-eest saavad leedulased paari aasta pärast uhkelt öelda, et Kaunasest algab Euroopa, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Eesti külmal talvel ja lõunamaade kuumal suvel on rohkem sarnasusi kui erinevusi, ent elurõõmu säilitamist võiksime lõunamaalastelt küll õppida, kirjutab keset Kerberose-nimelist kuumalainet asuv Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Laisk Lõuna, virk Põhi? Uus kolumnist murrab müüte
Kui elada nii, et igaüks mõtleb oma liivakasti piires ja tervikuga ei tegele keegi, jääb majanduskasv kängu, kirjutab Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Selveri juhi Kristi Lombi sõnul pole nad T1 kaubanduskeskuses saavutanud oma eesmärke, kuid Kurna Pargis avatud Selveri esimesed tulemused on üle ootuste head, selgus Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Nõmme keskuses asuv Elamus Kinnisvara ei aita üksnes selle kauni piirkonna kinnisvara vahendada, vaid kannab hoolt ka selle eest, et sealsed elanikud sportlikud ning terved oleksid. Ettevõtte juht Maia Karro on käed löönud Mart Poomi jalgpallikooliga ning annab enda toe sportimisvõimaluste edendamisse.