Konkurentsi tagamine tuulealade arendamisel toob soodsaima energiahinna, kirjutab Energiaühistu nõukogu esimees ja Saaremaa Ettevõtjate Liidu juhatuse liige Rainer Paenurk.
- Nystedi meretuulepark Gedseri lähistel Taanis. Foto: Liis Treimann
Eesti rohereform energeetikas statistikale otsa vaadates justkui edeneks ja liiguks õigetel rööbastel. Avalikud debatid on samas tulised, tuuleparkide arendused ei liiguks justkui soovitud rütmis ning Tuuleenergia Assotsiatsioongi
avaldas lausa etteheited „tagatubade poliitika“ kohta.
Värske World Economic Forumi energiaülemineku indeksi põhjal on Eesti oma energeetikas tehtud edusammudega maailmas aga kümnes. Läti ja Leedu olid samas järjestuses vastavalt 26. ja 36. kohal.
Koalitsioonileppestki võime lugeda, et taastuvenergeetikat käsitletakse kui ülekaalukat avalikku huvi, muudetakse kiiremaks uute võimsuste planeerimine, rajamine ja võrku pääsemine, muu hulgas määratakse kriteeriumid ülekaaluka avaliku huvi projektide valikuks ning kiirendatud ja lihtsustatud korras ehitamiseks.
Rääkimata uute radarite hankimisest ja riigikaitseliste piirangute elimineerimisest maismaal. Need riigi planeeritud sammud on selgelt õige suund valdkonna pudelikaelte kõrvaldamiseks ja taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamiseks ning püsib lootus, et uute taastuvenergiavõimsuste turuletoomine realiseerub kavandatud mahus ja ajaraamis.
Valdkonda ei vii edasi ebamäärane kriitika, vaid püüdlus ehitada sildu riigi ja ettevõtete koostöö tugevdamiseks. Turult andmete kogumine ja reaalsust peegeldava pildi edastamine otsustajatele on siinkohal üks oluline ülesanne, mida mitmesugused organisatsioonid saaksid senisest paremini teha.
Seotud lood
Kas me oleme Eestis tõesti liiga vaesed, et meretuuleparkidega rikkamaks saada? Kui ei ole, siis vajame projektidele riigipoolset nn hinnapõrandat, kirjutab Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv.
Liivi 1 ja 2 meretuuleparkide rajamiseks esitati kuus konkureerivat taotlust ning koos esialgse taotlusega on konkurente seitse.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.