Konkurentsi tagamine tuulealade arendamisel toob soodsaima energiahinna, kirjutab Energiaühistu nõukogu esimees ja Saaremaa Ettevõtjate Liidu juhatuse liige Rainer Paenurk.
- Nystedi meretuulepark Gedseri lähistel Taanis. Foto: Liis Treimann
Eesti rohereform energeetikas statistikale otsa vaadates justkui edeneks ja liiguks õigetel rööbastel. Avalikud debatid on samas tulised, tuuleparkide arendused ei liiguks justkui soovitud rütmis ning Tuuleenergia Assotsiatsioongi
avaldas lausa etteheited „tagatubade poliitika“ kohta.
Värske World Economic Forumi energiaülemineku indeksi põhjal on Eesti oma energeetikas tehtud edusammudega maailmas aga kümnes. Läti ja Leedu olid samas järjestuses vastavalt 26. ja 36. kohal.
Koalitsioonileppestki võime lugeda, et taastuvenergeetikat käsitletakse kui ülekaalukat avalikku huvi, muudetakse kiiremaks uute võimsuste planeerimine, rajamine ja võrku pääsemine, muu hulgas määratakse kriteeriumid ülekaaluka avaliku huvi projektide valikuks ning kiirendatud ja lihtsustatud korras ehitamiseks.
Rääkimata uute radarite hankimisest ja riigikaitseliste piirangute elimineerimisest maismaal. Need riigi planeeritud sammud on selgelt õige suund valdkonna pudelikaelte kõrvaldamiseks ja taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamiseks ning püsib lootus, et uute taastuvenergiavõimsuste turuletoomine realiseerub kavandatud mahus ja ajaraamis.
Valdkonda ei vii edasi ebamäärane kriitika, vaid püüdlus ehitada sildu riigi ja ettevõtete koostöö tugevdamiseks. Turult andmete kogumine ja reaalsust peegeldava pildi edastamine otsustajatele on siinkohal üks oluline ülesanne, mida mitmesugused organisatsioonid saaksid senisest paremini teha.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kas me oleme Eestis tõesti liiga vaesed, et meretuuleparkidega rikkamaks saada? Kui ei ole, siis vajame projektidele riigipoolset nn hinnapõrandat, kirjutab Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv.
Liivi 1 ja 2 meretuuleparkide rajamiseks esitati kuus konkureerivat taotlust ning koos esialgse taotlusega on konkurente seitse.
Haritava maa hinnakasv on ületanud pensionifondide tootlust pea kümnekordselt, selle tõus on ületanud ka Tallinna börsiindeksit. Järgnevas analüüsis näitame nii eluruumide, metsa, põllumaa, kulla, aktsiate kui ka pensionifondide hinnamuutusi viimastel aastakümnetel.