Uus majandus on majanduslik reaalsus, millega me igapäevaselt silmitsi seisame ja seda naabritega võrreldes kallima kapitali ja olematute investeeringute kontekstis, kirjutab Utilitase kaugenergiaettevõtete juht Robert Kitt.
- Robert Kitt. Foto: Andras Kralla
Majandus ei ole loodus ning majanduse mudelid ei ole loodusseadused – üldiselt ei eksisteeri ajast ja ruumist sõltumatuid majandusseadusi, nagu me füüsikas oleme harjunud. Minu hinnangul on ainsaks majandusseaduseks inimeste (ja firmade ning riikide) orienteerumine stiimulite järgi. Teiste sõnadega, me teeme inimestena seda, mis on meile kasulik.
On nauditav, et viimasel ajal on tekkinud debatt nn uue majandusmudeli teemadel. Antud kontekstis on „uus“ seotud liikumisega kapitalistlikult süsteemilt keskkonna säästmisest lähtuva ümberjagamise poole. Õnneks on debatt lootustandev ning (veel) ei olda kapseldunud ristisõdadele omastele täielikult polariseeritud seisukohtadele. Viiteid sellele leiab mõlemalt poolelt: Peeter Koppel
osundab, et looduse saastamine on halb ning Eva Truuverk nendib, et majanduslik heaolu on oluline.
Jätkusuutliku majandamise kontekstis on peamiseks probleemiks debati osapoolte erinev ajaperioodi valik. Kui kõik on nõus, et pikas perspektiivis tuleb loodust säästa, siis praktikas ja demokraatlikus ühiskonnakorralduses ei ole lühikeses perspektiivis seda (peaaegu) mitte keegi nõus iseenda heaolu arvel tegema.
Tasakaalus majanduse foorum
17. novembril toimub Tallinnas Kultuurikatlas foorum
"Elevant toas" eesmärgiga arutada, mida rohepöördega kaasnev muutus endast kujutab ja milline võiks olla uus majandusmudel.
Seotud lood
Majanduskasv ilma keskkonnakaitseta on nagu orkester ilma dirigendita: võib-olla tuleb muusika, aga sümfooniat ei sünni, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Äkki lõpetaks need "uue majandusmudeli" jutud – neis ei ole midagi uut, kirjutab investeerimisspetsialist Peeter Koppel.
Areng ja kasv on inimestesse sisse programmeeritud, teisalt ei pea meie planeet sellele kasvule enam vastu. Kuidas seda vastuolu ületada, kirjutab tasakaalus majanduse foorumi “Elevant toas” programmijuht Hando Sinisalu.
Keskkonnale oleks parim, kui tarbimine väheneks, kuid kuna selline lähenemine pole ühiskonnale vastuvõetav, tuleb leida teised lahendused, rääkis Rohetiigri juht Eva Truuverk.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.