Leo Rummel: kolm sammu, mis toovad inseneride järelkasvu ja Eestile edu

Just insenerid loovad tehisintellekti, jagamismajanduse ja rohepöörde ajastul kõige rohkem lisandväärtust ning nende oskusteave võimaldab uudseid tooteid ja teenuseid luua ning kõrgelt hinnastada.

Microsoft, Apple, Nvidia, Tesla, Alphabet, Amazon ja Meta ehk nn maagiline seitsmik on maailma kõige väärtuslikumad ettevõtted tänu inseneride, sh tarkvarainseneride loodud lahendustele – need on teistest lihtsalt nii palju paremad, et globaalne nõudlus on tohutu. Suurem inseneride osakaal ja kõrgem tase tagavad samamoodi ka riigi edukuse.

Paraku praegune Eesti haridussüsteem inseneride järelkasvu ei soosi. Kolm sammu, mida riik saaks inseneride järelkasvu suurendamiseks ette võtta, on:

1) taastada 2013. aasta kõrghariduse reformiga kaotatud riiklik tellimus, et mitte soodustada lõputute riigieelarveliste kohtadega noorte õppima siirdumist erialadele, mille lõpetajate järele tegelikult pole tööjõuturul vajadust;

2) kaotada 2012. aastal loodud kitsa matemaatika õppeaine valik gümnaasiumites, mille tulemusel läbivad pea pooled gümnasistidest 14 kursuse asemel ainult 8 kursust matemaatikat ja seega on nende jaoks välistatud insenerierialade õppimine ebapiisavate matemaatikateadmiste tõttu;

3) kompenseerida reaalainete õpetajate puudust tehnoloogiliste lahendustega, nagu videoloengud, ülesanded veebis, internetivestlused ja videokõned.

Riigikontroll leidis 2019. aastal, et 2013. aastal toimunud üleminek tasuta kõrgharidusele ei ole täitnud eesmärke. Koolitustellimuse taastamisega saab riik suunata, mida noored õppima lähevad.

Kui väga populaarse eriala kraadi eest peab maksma suure summa, samas kui teine vähempopulaarne on tasuta, siis on noorel palju ahvatlevam valida vähepopulaarne eriala, millel on lõpetajatest puudu.

Tänu kutsekoja OSKA (oskuste ja vajaduste uuringute) raportitele on riigil olemas info, et öelda, kui palju lõpetajaid on erinevatel erialadel vaja. OSKA uuringute põhjal on väga suurel määral vaja juurde insenere, aga neid koolitatakse järgneval 7 aastal ainult 1/3 prognoositavast vajalikust mahust. Kokku jääb puudu 3500 inseneri. See number ei sisalda IT-valdkonna spetsialiste, keda jääb igal aastal vajaka 2600.

Riigieelarveliste õppekohtade piirarvude kaotamisega lõpetas riik vastutuse võtmise hariduse suunamise eest. Aeg on uuesti vastutama hakata.

Statistika näitab, et 8 kursust matemaatikat gümnaasiumi jooksul pole piisav isegi kitsa matemaatika riigieksami tegemiseks. 2022. aastal sai 3926 noort, kes tegid kitsa matemaatika riigieksami, keskmiselt 32 punkti 100st, samas kui raskema ehk laia matemaatika eksami puhul oli keskmine tulemus 56 punkti.

Tallinna Tehnikaülikoolis ei ole sel aastal matemaatika sisseastumiskatseid võimalik teha nendel, kes kitsa matemaatika riigieksamil said alla 70 punkti või laia matemaatika riigieksamil alla 40 punkti. Kui laia matemaatika eksami keskmine tulemus ületab piirmäära, siis kitsa matemaatika valinud noortele on praktiliselt välistatud võimalus õppida inseneriks.

Lahendus? Tuleb hakata kõigile õpetama gümnaasiumi jooksul 14 kursust laia matemaatikat. Valik kitsa ja laia kohustusliku matemaatika riigieksami vahel võib alles jääda, kuid matemaatika õpetamise mahu suurendamine aitab tagada vajalikud teadmised ja eksamipunktid, et pärast keskkooli lõpetamist oleks noorel kõik valikud alles.

OSKA uuringu põhjal on 2025. aastaks vaja juurde 130 füüsika-, 100 keemia- ja 480 matemaatikaõpetajat. Vaja on kasutusele võtta erakorralised meetmed, sest vajalikus mahus uusi reaalainete õpetajaid ei ole tulemas mitte kuskilt. Kui lapsed ei saa korralikku reaalainete baasi, siis ei lähe nad ka reaalaine õpetajaks õppima ning probleem aina süveneb. Tuleb väikese inimressursiga teha rohkem.

Tehnoloogiat kasutades saab luua haaravaid reaalainete videoloenguid, mida näidata koolides, kuhu sobivaid õpetajaid ei jätku. Täna tegeleb sellega MTÜ Videoõps. Loomulikult on vaja õpetajaid, kes tunnis kohapeal korda hoiaksid, kuid neil ei pea olema reaalaine õpetaja haridust. Keerulisemate küsimuste korral saab õpilane kirjutada vestlusaknasse või teha videokõne reaalaine õpetajaga.

Kontroll- ja kodutööde jaoks on juba praegu paljudes koolides kasutusel Nutisport, mille veebis asuv tarkvara genereerib erineva raskusastmega valikvastustega matemaatikaülesandeid ja seejärel kontrollib neid. Õpilased ja koolid saavad ka omavahel võistelda. Tegu on koolidele tasulise keskkonnaga, mis hariduslikku võrdsust ei soosi. Vaja oleks riiklikke lahendusi.

Kui suudame haridussüsteemi muuta kaasaegsemaks ning tagame inseneride järelkasvu, siis on võimalik Eesti majandust 2035. aastaks kaks korda kasvatada.

-----