Asjatundjad: eurotoetuste vennatapp jätkub – kellele see vajalik on?
Riik on jõudnud eurotoetuste tagasinõuetega kulukasse kriisi, nii jätkata ei tohiks, kirjutavad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm advokaadibüroost Sorainen.
Kohtutes on perioodil 2023–2024 tehtud või jõustunud vähemalt 16 otsust, mis puudutavad rakendusüksuste tagasinõudeid, milles toetuse saajatele heidetakse ette riigihangete seaduse rikkumist. Riik on siiani väljunud võitjana üksnes kahest vaidlusest. Foto: Liis Treimann
Viimastel aastatel on paljud Euroopa Liidu või ka riigieelarvelisi toetusi saanud kohalikud omavalitsused, riigi äriühingud ja sihtasutused saanud pärast projekti elluviimist riigilt krõbeda trahvi, kuna toetuse saaja on toetuse kasutamisega seotud riigihangetes väidetavalt seadust rikkunud.
Sellal kui lõviosa Euroopast üritab euroraha maksimaalselt enda huvides tööle panna, käib Eestis juriidiline vennatapp, kirjutab advokaadibüroo Nove advokaat ja endine riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind.
Väide, et euroraha järelevalve ja kontrolli süsteemis on midagi kardinaalselt valesti, ei vasta tõele, kirjutab Riigi Tugiteenuste Keskuse hangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.