Sellal kui lõviosa Euroopast üritab euroraha maksimaalselt enda huvides tööle panna, käib Eestis juriidiline vennatapp, kirjutab advokaadibüroo Nove advokaat ja endine riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind.
- Advokaadibüroo Nove advokaat, endine riigihangate vaidlustuskomisjoni liige, Tallinna Ülikooli riigihankeõiguse lektor ja riigihangete seaduse kommentaaride kaasjuht Mart Parind Foto: Jaan Krivel
Euroraha eest korraldatud riigihangetes tehtud vigade tõttu toetuse tagasinõudmine ehk finantskorrektsioon ei ole iseenesest midagi uut. Küll aga võib seninägematuks pidada viimasel ajal otsekui paisu tagant valla pääsenud avalikku nurinat selle üle, kui suure rangusega rahakasutuse seaduslikkust kontrollitakse. Kuna asjaga seotud panused on kõrged – mõnikord küündivad tagasinõuded sadadesse tuhandetesse ja isegi miljonitesse eurodesse –, ei maksa sellise arengu üle imestada. Söed on tuha all hõõgunud juba aastaid ja nagu eestlane ometi teab: „Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja...“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Üle Eesti rulluv kohtuasjade laine seoses eurorahade tagasinõuetega on õpikunäide valesti püstitatud mõõdikutest ning formalismi takerdumise tagajärgedest, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama (TUUM Consulting).
On küsitav, kas rangus, millega kogenematuid eurotoetuse saajaid koheldakse, on alati põhjendatud. Igatahes ei maksa jääda lootma sellele, et pääsetakse üksnes hoiatusega, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Liisa Levandi.
Küberturvalisus peaks olema igaühe igapäevaelu lahutamatu osa. Olenemata sellest, kas oled eraisik, väikeettevõtja või suurfirma juht, mõjutab digitaalne maailm paratamatult kõiki, kes internetis toimetavad. Tele2 ärikliendi erilahenduste ja IT-teenuste juht Janek Jaago selgitab, miks on vähemalt esmane digikaitse hädavajalik igale kasutajale.