Mart Parind: euroraha tagasinõuded riigihangetes – põhiseaduslikult küsitav vennatapp
Sellal kui lõviosa Euroopast üritab euroraha maksimaalselt enda huvides tööle panna, käib Eestis juriidiline vennatapp, kirjutab advokaadibüroo Nove advokaat ja endine riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind.
Advokaadibüroo Nove advokaat, endine riigihangate vaidlustuskomisjoni liige, Tallinna Ülikooli riigihankeõiguse lektor ja riigihangete seaduse kommentaaride kaasjuht Mart Parind Foto: Jaan Krivel
Euroraha eest korraldatud riigihangetes tehtud vigade tõttu toetuse tagasinõudmine ehk finantskorrektsioon ei ole iseenesest midagi uut. Küll aga võib seninägematuks pidada viimasel ajal otsekui paisu tagant valla pääsenud avalikku nurinat selle üle, kui suure rangusega rahakasutuse seaduslikkust kontrollitakse. Kuna asjaga seotud panused on kõrged – mõnikord küündivad tagasinõuded sadadesse tuhandetesse ja isegi miljonitesse eurodesse –, ei maksa sellise arengu üle imestada. Söed on tuha all hõõgunud juba aastaid ja nagu eestlane ometi teab: „Ükskord prahvatab vimm, mis kogunend salaja...“
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Üle Eesti rulluv kohtuasjade laine seoses eurorahade tagasinõuetega on õpikunäide valesti püstitatud mõõdikutest ning formalismi takerdumise tagajärgedest, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama (TUUM Consulting).
On küsitav, kas rangus, millega kogenematuid eurotoetuse saajaid koheldakse, on alati põhjendatud. Igatahes ei maksa jääda lootma sellele, et pääsetakse üksnes hoiatusega, kirjutab advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Liisa Levandi.
Kuidas töötab Tehnopoli tehisarukiirendi, millist tuge idufirmad sealt saavad ja millised ettevõtted on oodatud osalema, sellest räägitakse värskes Äripäeva raadio saates.