Kodumaise kaitsetööstuse kõrval tasub Eestil keskenduda ka julgeolekuriske maandatavatele biotehnoloogiatele, kirjutab ettevõtja, Shroomwell OÜ asutaja Siim Kabrits.
- Shroomwell OÜ asutaja Siim Kabrits. Foto: Erakogu
Nii Euroopa kui naaberregioonid saavad aasta-aastalt aina sagedamini tunda, mida kliimamuutused meie harjumuspärasele elulaadile ja majandustegevusele tegelikult tähendavad. Ekstreemsed ilmastikutingimused, nagu põuad, tormid, sajud ja üleujutused sunnivad riike tõsiselt kaaluma, millised on nende võimalused tagada põllumajanduse toimimine ja toidujulgeolek.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Biotehnoloogiakontsern Repligen avab Tallinna külje all Jüris büroo ja tootmishoone, kust hakatakse teenindama Aasia ja Euroopa turge.
Tänavuse keemiatööstuse TOPi esikolmik annab kinnitust, et ilutoodete nõudlus pole kahanenud − kaks ettevõtet kolmest tegutseb edukalt just selles valdkonnas.
Bio- ja tervisetehnoloogiad, teisese toorme väärindamine, puidu keemiline töötlemine – nimekiri tegevusaladest, kus Eestil on potentsiaali kasvada maailmatasemel tegijaks, on mitmekülgne. Ent kui me oma ettevõtete uurimis-arendustegevusalast võimekust ei kasvata, jääme riikide võrdluses sabassörkijaks, kirjutavad OSKA uuringujuht Urve Mets ja OSKA analüütik Anneli Leemet.
Äripäeva raadio sisuturundussaade on pühendatud väikeettevõtete konverents-messile Südi 2025, kus jagavad kogemuslugusid väikeettevõtjad. Suurfirmade esindajad annavad nõu finantseerimise, energia-, IT-, tervise- ja personaliküsimustes.